Ära lase maailmal öelda, kes sa oled – avasta see ise läbi floatingu

“Kes sa oled?”
Lewis Carroll, Alice Imedemaal
(küsis röövik)

Kes me oleme?

Kuidas üldse keegi päriselt teab, kes ta on? Seda küsimust on küsitud ja vastatud lugematutel viisidel, lugematutes keeltes ja vormides kogu inimajaloo vältel. Hoolimata kogu tarkusest, mille inimesed on aastatuhandete jooksul kogunud ei ole me universaalsele vastusele lähemale jõudnud.

Meie identiteet on pidevas muutumises.

Oleme pidevalt muutuvad ja arenevad. Kes me oleme ei ole püsiv, vaid liigub ja muutub:

• pika aja jooksul, kui küpseme ja õpime,

• lühiajaliselt, sõltuvalt meeleolust või seltskonnast,

• vastavalt elukogemustele ja olukordadele.

Välised mõjud meie identiteedile.

Me oleme sotsiaalsed olendid, mistõttu tunneme vajadust sobituda oma ümbruskonnaga:

• perekond, sõbrad ja töökaaslased,

• laiem ühiskond,

• meedia, mille kaudu võtame üle arvamusi, moesuundi ja hoiakuid isegi inimestelt, keda me kunagi ei kohtu.

Meid ümbritseb lõputu hulk väliseid hääli, mis ütlevad:

• milline käitumine on aktsepteeritud,

• milline mitte,

• millest ei räägita üldse.

Autentsus ja eneseväljendus.

Lõpuks oleme siiski unikaalsed indiviidid. Meil kõigil on oma geenide ja kogemuste kombinatsioon, mis kujundab meie uskumusi ja tegusid.

• Meil kõigil on oma „lipuke“, mida peaksime saama vabalt lehvitada.

• Kunstis räägitakse sellest kui autentsusest, oma hääle või stiili leidmisest.

• Isegi kui me ei pea end kunstnikuks on oluline oma unikaalseid omadusi hoida ja arendada.

Kui me vaatame ainult välise maailma poole, näitab see meile, kes ta tahab, et me oleksime. Tõelise enesetunnetuse jaoks tuleb pilk pöörata sissepoole.

Mõtisklemise tähtsus.

Enese tundmaõppimiseks on vaja aega ja ruumi. Kuid igapäevane elu täidab meie päevad:

• kohustuste ja lubadustega,

• meelelahutuse ja tarbimisega (filmid, mängud, toit, muusika, artiklid, vestlused).

Sageli möödub päev ilma ühegi hetketa, kus me tegelikult peegeldaksime oma kogemusi.

On oluline võtta aega, et:

• mõelda, kuidas uued avastused suhestuvad meie olemasolevate uskumustega,

• arendada omaenda arvamusi, mitte otsida vaid teiste vastuseid,

• töötada läbi probleemid ja leida isiklikke lahendusi.

Miks floating ja meditatsioon toetavad eneseavastust.

Mõtisklemine on see, mis võimaldab meil teha teadlikke otsuseid ja panna kavatsuse oma soovide ja tegude taha.

Regulaarsed praktikad nagu:

• meditatsioon,

• teadvelolek,

• floating

annavad meile vajaliku ruumi, et:

• töödelda kogemusi,

• mõelda oma käitumisele ja suhetele,

• lubada uutel arusaamadel pinnale tõusta.

Ajataju ja enesehoid.

Lee Perry, üks Samadhi Tank Co. asutajatest, ütles:
„Kui sul pole aega floatida tund aega, peaksid floatima kaks.“

See meenutab meile, et isegi siis (ja eriti siis) kui tunneme end ülekoormatuna on hädavajalik kaitsta aega, mille pühendame endale.

Inspiratsioon floatingu maailmast.

Nende 2021. aasta raamatus Floating in Quiet Darkness jagavad Lee Perry ja Glenn Perry lugusid oma elust ja tööst floatingu maailmas. Nad on eeskujuks kõigile, kes soovivad arendada enesepeegelduse ja enesehoiu rutiini.

• Kui otsid inspiratsiooni, leiad nende kogemusest palju õpetlikku.

• Kui tunned, et oled liiga hõivatud, et aega broneerida võib-olla on see just põhjus, miks peaksid seda tegema.

Vann kui muutuste tööriist.

Glenn ja Lee Perry kirjutavad:

„Tank on universaalne tööriist, mitte disain millegi konkreetse jaoks. Ta on mitte midagi ja ta on võimas muutuste instrument. See on keskkond, kus õppida iseenda kohta, ükskõik mis viisil keegi soovib. Ta ei ütle meile, mida teha… me usaldame inimese loomupärast võimet avastada, mis on talle parim.“