Floating ja vabastav hingamine: kuidas luua uus normaalne

Floating ja hingamine kui harjumuste muutmise tööriist

Viimased aastad on näidanud, kui kiiresti võib harjumuspärane “normaalne” muutuda ja kui tugevasti see meie sisemaailma mõjutab. Floating ja vabastav hingamine annavad võimaluse korraks välja astuda automaatsest elurütmist ja vaadata ausalt otsa sellele, kas praegune elu tegelikult toetab sind.

Harjumused, mis juhivad sinu elu

Inimene on harjumuste ohver ja suur osa meie igapäevastest reaktsioonidest sünnib automaatselt, ilma teadliku valikuta. Stress, ootused ja varasemad kogemused loovad mustreid, mis võivad ühel hetkel hakata pigem piirama kui toetama. Kui argirutiin korraks katkeb, avaneb haruldane võimalus küsida, millist “normaalset” sa tegelikult ise valid ja siin saavad floating ja hingamistöö olla tugevad liitlased.

Floating kui sisemaailma peegel

Floatingu ajal kaob kehale langev raskus, vähenevad helid ja valgus ning välismaailm tõmbub miinimumini. See vaikus aitab närvisüsteemil liikuda ülekoormatud võitlus põgenemis režiimist taastavasse puhka ja seedi olekusse, kus keha ja meel saavad päriselt välja hingata. Selles seisundis on lihtsam märgata, mis sinus tegelikult toimub, millised mõtted korduvad, millised pinged kehas püsivad ja millest sa pole igapäevases kiirustamises jõudnud teadlikuks saada.

Üks tüüpiline floatingu kogemus algab hetkest kui lähed vanni, kustutad tule ja annad kehale aega uue olukorraga harjuda. Esimesed minutid võib meel veel harjumusest joosta läbi tänase päeva sündmusi, kuid tasapisi muutuvad mõtted aeglasemaks ning tähelepanu liigub rohkem hingamisele ja kehatundele. Just selles vaikses ruumis on lihtne märgata mustreid, mida muidu summutab pidev ekraanide, kohustuste ja taustamüra virvarr.

Kuidas floating aitab vanad mustrid ümber kirjutada

Floatingu üheks oluliseks ideeliseks taustaks on dr John C. Lilly kirjeldatud “metaprogrammeerimine” oskus märgata oma sisemisi programme ja hakata neid teadlikult muutma. Kui aju saab korraks puhata pidevast välisest mürast on lihtsam näha, milliseid lugusid sa endale räägid ja milliseid automaatseid reaktsioone oled õppinud ning valida tasapisi uusi viise, kuidas olukordadele reageerida. Nii muutub floating mitte ainult sügavaks lõõgastuseks, vaid ka praktiliseks ruumiks, kus saad oma elu seadistusi uuesti üle vaadata.

Floatingu seansi peamised mõjud:

• Närvisüsteemi rahunemine ja stressitaseme langus

• Võimalus märgata automaatseid mõtte ja käitumismustreid

• Sügavam lihaste ja liigeste lõdvestumine tänu gravitatsioonikoormuse vähenemisele

Vabastav hingamine kui sisemine tööriist

Vabastav hingamine seob su otse närvisüsteemi juhtmetega: rahulikum, sügavam ja rütmiline hingamine annab kehale signaali, et oled turvalises kohas. Uuringud ja praktika näitavad, et hingamisharjutused vähendavad stressi ja ärevust ning toetavad paremat und, millest kirjutame pikemalt ka blogipostituses “Kuidas õige hingamine vähendab stressi ja ärevust?”.

Lihtsaim viis alustada on seada end mugavalt istuma või lamama, sulgeda silmad ja suunata tähelepanu kõhule kuni hingamine muutub ühtlasemaks ja rahulikumaks. Sisse hingates tõuseb kõht õrnalt, välja hingates vajub tagasi ning iga väljahingamisega võib lasta kehal veidi enam pehmeneda. Mõne minuti pärast märkad sageli, et keha on pehmem, mõtted lahtisemad ja seesmine tempo aeglasem, justkui oleksid vajutanud pausinuppu keset kiiret päeva.

Vabastava hingamise peamised kasutegurid:

• Ärevuse ja sisemise pinge leevenemine regulaarse praktika korral

• Parem uinumine ja ühtlasem uni kui hingamist kasutada õhtuse rutiini osana

• Suurem keskendumisvõime ja kohalolu igapäevastes olukordades

Lihtsaim viis jätkata ka pärast seanssi on tuua mõni minut vabastavat hingamist oma tavalise päeva sisse näiteks enne magamaminekut, enne olulist kohtumist või hetkel, mil märkad, et õlad on pinges ja hingamine on muutunud pinnapealseks. Seda tüüpi aeglast diafragmaatilist hingamist soovitame kasutada ka koduse jätkupunktina pärast vabastava hingamise või floatingu seanssi, et toetada närvisüsteemi rahunemist ka argipäeva keskel.

Hingamine, närvisüsteem ja emotsioonid

Kontrollitud hingamine aitab reguleerida keha stressireaktsiooni ja vähendada stressihormoonide taset, mis omakorda leevendab ärevust ja pinges olekut. Paljud inimesed kogevad, et sügavam hingamine toob pinnale ka allasurutud tundeid, mida keha on senini hoidnud lihaspingete või rahutuse all kui neid emotsioone lubada ja läbi hingata, tekib kergem ja vabam enesetunne. Nii muutub hingamine lihtsast automaatsest protsessist praktiliseks kanaliks, mille kaudu saad oma sisemaailma puhastada ja tasakaalustada.

Vabastav hingamine seob sind tagasi keha ja praeguse hetke kogemusega, mis on oluline vastukaal pidevale ekraanide ja infotulva keskele kadumisele. Kui õpid märkama, kuidas hingamine muutub pingelistes olukordades, tekib sul reaalselt kasutatav tööriist, mille juurde saad alati pöörduda, et hingata aeglasemalt ja sügavamalt ning aiadata seeläbi ka mõttel ja emotsioonil rahuneda.

Uus “normaalne”, mis on kooskõlas sinuga

Maailm muutub kiiresti, kuid kõige olulisem on see, millist suhet sa iseendaga lood, kas elad autopiloodil või valid samm sammult harjumusi, mis toetavad su keha, meelt ja närvisüsteemi. Floatingu ja vabastava hingamise regulaarne kombineerimine annab sulle turvalise ruumi, kus saad nii lõõgastuda kui ka tasapisi muuta sügavalt juurdunud mustreid, ilma et peaksid kõike korraga ümber pöörama.

Iga kord, kui valid teadlikult hetkes kohal olla on väike, aga reaalne samm uue “normaalse” suunas, mis on rohkem kooskõlas sinu tegelike vajaduste ja väärtustega. Nii võib alguses väike muudatus, üks floatingu seanss või lühike hingamisharjutus käivitada pikema ahela, kus märkad, et teed enda jaoks järjest sõbralikumaid valikuid nii kehas, meeles kui igapäevaelus.

broneeri aeg Hingamiskeskuses juba täna!

Uutele klientidele on meil Keha ja meele 3x proovipakett