Parimad ajad: floatimise uurimine 1980ndatel ja 1990ndatel.

1980ndad olid floatimise uuringute jaoks põnevad ajad. Suust-suhu levis uudis sellest „hullust“ uuest kogemusest ning üha enam inimesi kogu maailmas otsis võimalust floatimistanki minna. Esimesed uuringud näitasid, et floatimine pole lihtsalt uue aja usk, vaid sellel on tegelikud teaduspõhised eelised. Uus tehnoloogia võimaldas teha süvitsi uuringuid, et leida tõendeid floatimise kasulikkuse kohta.

Kuidas kõik algas.

1970 ja 1980. aastatel kuulus Tom Fine Ohio Meditsiinikolledži uurimisrühma. Seal kohtus ta John Turneriga ning koos hakkasid nad uurima floatimise REST-terapia mõju mitmetele füüsilistele ja vaimsetele tervishoiuprobleemidele, eriti stressile.

Hiljuti intervjueerisime Tom Fine’i, kes meenutas, kuidas ta floatimise juurde jõudis. Esimene kontakt Dr. John C. Lilly (floatimispaagi leiutaja) ja Lilly raamatuga „The Center of the Cyclone“ sütitas temas huvi. Fine tegeles samal ajal sõltuvusuuringutega ning luges „The Deep Self“ ja hakkas mõtlema, kuidas floatimine võiks aidata inimesi, keda ta oma teadustööga toetas. Uurimistöö keskendus lõõgastustehnikatele ja nende mõjule erinevat tüüpi sõltuvuste korral.

Fine mainis, et floatimispaak on ideaalne koht autogeense treeningu harjutamiseks – see on lõõgastusmeetod, mis kasutab visualiseerimist ja poolhüpnootilist seisundit. Tomi kolleeg soovitas tal rääkida teise uurijaga, John Turneriga, kellele Fine jagas Lilly raamatuid. Peagi alustasid nad ühist floatimise uuringuprojekti.

Esimesed tulemused.

Alguses tegid Fine ja Turner väikese kolme osalejaga juhtumiuuringu, uurides floatimise mõju vererõhule. Tulemused olid positiivsed: floatimine alandas osalejate vererõhku. Teised algsed uuringud näitasid sarnaseid mõju – REST-terapia floatimise abil parandab vererõhku, aga ka valu, lihaspingeid ja stressiga seotud seisundeid (ärevus, depressioon).

Stressi ja närvisüsteemi uurimine.

Fine ja Turneri tuntud uuringud käsitlevad, kuidas floatimine mõjutab keha stressireaktsiooni. Kui oleme stressis, vabanevad stressihormoonid (kortisool, adrenaliin), mis võivad tervisele kahjulikult mõjuda. Nad leidsid, et floatimine vähendab stressihormoone, aitab lõdvestuda ning parandab üldist enesetunnet ja stressi tasakaalu.

Nad avastasid:

• Mida rohkem inimene floatimist kogeb, seda tugevamaks mõju muutub – keha harjub kogemusega, „float state“ saavutatakse varem ja taastumisaeg pikeneb.

Uuringud näitasid ka, et floatimine võib tasakaalustada neurotransmittereid nagu endorfiinid ja serotoniin, mis mõjutavad meeleolu ja valu tunnet.

Ajutegevuse muutused.

Järgnevad uuringud käsitlesid ajutegevuse mõjutamist floatimise käigus. Leiti, et floatimine mõjutab prefrontaalkorteksit ja amügdala tööd, need on ajuosad, mis on seotud stressi ja ärevusega. Korduvad floatimisseansid tugevdavad prefrontaalkorteksi kontrolli amügdala üle, mis aitab vähendada stressi ja ärevust.

Uurimistöö rahastus ja väljakutsed.

Intervjuus rõhutas Fine, et raha leidmine on floatimise uuringute suurim väljakutse. Oodatakse rahastust nii personalile kui floatimistangi ostule ja paigaldamisele, paljud toetajad pole valmis selleks kulutusi tegema. Isegi praegu kui on rohkem tõendeid floatimise eeliste kohta on rahastamist raske leida. Uusi uuringuid saavad teha ainult need keskused, kus floatimispaagid juba olemas.

Fine ütles, et tal oli uuringute alguses vedanud eraannetustega see võimaldas teha esimese vererõhu-uuringu. Ilma sellele toele poleks paljud uurimistööd üldse sündinud. Tema ja Turneri varased tööd olid floatimise mõjude mõistmise jaoks üliolulised.

Advocacy ja tulevik.

Lisaks teadustööle on Tom Fine floatimise REST-terapia eestkõneleja, jagades selle kasulikkust nii tervishoiutöötajate kui laiema avalikkusega. Ta esineb Float Conference’il ja muudel üritustel ning soovitab ikka floatimist klientidele teraapia osana.

Fine usub, et tehnoloogia areng aitab tulevikus floatimise uuringuid veelgi täpsemaks muuta, uued mõõdikud enne, pärast ja sessiooni ajal võimaldavad põhjalikult uurida, kuidas keha floatimisele biomarkerite tasemel reageerib. Ta loodab, et tema vanu uuringuid (nt kortisooli uuringut) korratakse ja laiendatakse ning suurem koostöö floatimiskeskuste vahel (Float Research Collective) tooks veelgi väärtuslikumaid tulemusi.

Kokkuvõte.

Fine’i ja Turneri tööd tõestasid, et floatimine REST-terapiana on teaduspõhine ja efektiivne meetod. Uurides mõju autonoomsele närvisüsteemile, valule ja meeleolule, loodi tugev mõistmine floatimise terapeutilistest eelistest.

Broneeri floatinguks aeg juba täna!