Häälestumine oma sisemisele tajule floatingu abil.

Meie tajud ulatuvad kaugemale kui viis klassikalist meelt.

Kui paluda inimestel nimetada inimmeeli, nimetatakse enamasti järgmisi:

• puudutus

• nägemine

• haistmine

• kuulmine

• maitsmine

Kuid peale nende viie põhilise meele on kehas mitmeid teisi, sageli tähelepanuta jäävaid meeli, mis annavad sügavamat infot meie sisemise seisundi kohta:

• Termotaju (thermoception): kehatemperatuuri taju

• Valutaju (nociception): valu taju

• Tasakaalutaju (equilibrioception): tasakaalu taju

• Interotseptsioon (interoception): oma sisemiste aistingute tajumine, näiteks südamelöögid ja hingamine

Dr. Sahib Khalsa on öelnud: „See on nagu sisemine selfie.“

Interotseptsioon vs muud tajud.

Interotseptsiooni saab võrrelda:

• Eksterotseptsiooniga – välistingimustest tulenevad aistingud viie klassikalise meele kaudu

• Propriotseptsiooniga – keha asend ja liikumise tajumine ruumis

Need kõik aitavad ajul vastata küsimusele: „Kuidas ma ennast tunnen?“ Kui üks neist tajuteedest ei tööta korralikult, võib emotsioonide väljendamine muutuda keeruliseks.

Interotseptsioon ja emotsioonide reguleerimine.

• Madalam interotseptiivne teadlikkus raskendab emotsioonide mõistmist ja väljendamist

• See võib suurendada ärevust

• Interotseptsioon on oluline emotsionaalse tasakaalu aluseks – kui tead, mis kehas toimub, saad paremini aru ka oma tunnetest

Evolutsiooniline vaade kehateadlikkusele.

Varasematel aegadel oli oluline kiirelt mõista keha sõnumeid, näiteks:

• Kas ma olen näljane ja vajan toitu?

• Kas mul on külm ja vajan varju?

Need tajud aitasid kiiremini reageerida ja ellu jääda.

Floating kui ühenduse taastaja keha ja meele vahel.

Kui aju ei saa kehast selgeid signaale, aeglustub reaktsioonivõime ja tekivad:

• stress

• segadus

• ärevus

Floating aitab taasluua ühendust keha ja meele vahel. Tühjas, ärritajatevabas floatingu keskkonnas muutuvad:

• südamelöögid

• hingamine
  palju tajutavamaks.

See tunne kandub sageli ka väljaspool tanki edasi. Uued uuringud uurivad floatingu mõju ärevushäiretega inimestele, kellel on raskusi sisemiste aistingute seostamisel emotsioonidega.

Mis on ärevustundlikkus (AS)?

• Hirm kehaliste ärevusnähtude ees

• Võib soodustada kroonilist ärevust

• Mõjutab immuunsüsteemi ja võib vallandada paanikahooge

Kas floating aitab neil inimestel paremini oma keha kuulata?

Uuring: floating vs loodusdokumentaal.

2017. aastal viisid Dr. Feinstein ja Dr. Khalsa läbi uuringu, kus:

• Võrreldi floatingu ja looduse vaatamise mõju

• Osalejad olid kõrge AS-tasemega

Tulemused:

• Vähenes üldine ärevus

• Vererõhk ja lihaspinge langesid

• Suurenenud südame ja hingamise taju

• Paranes oskus keskenduda sisemistele aistingutele

• Osalejad tundsid südamelööke üle kogu keha: näos, peas, seljas

Mida see tähendab?

• Paljud ärevushäired saavad alguse kehateadlikkuse puudumisest

• Emotsioonid tunduvad "valed" või raskesti mõistetavad

• Floating suurendab interotseptsiooni

• Inimene suudab paremini tajuda oma kehalist ja vaimset seisundit

Floating kui tööriist kehaga kontakti taastamiseks.

Varased tulemused näitavad:

• Floating võib aidata ärevusega inimesi

• Eriti neid, kellel on madal kehateadlikkus

• Hingamise ja südame taju suurenemine aitab tajuda hetkeolukorda paremini

Kas soovid ise tunnetada, mis su kehas tegelikult toimub?

Tutvu floatingu seanssidega Hingamiskeskuses
Broneeri aeg või kingi kehaga kontakti taastamine
Interoception selgitus ScienceDirect portaalis