Müstika, pelgalt meelerahu või midagi enamat?

Mõtted muutunud teadvuse seisunditest, müstilistest kogemustest ja vabatahtlikust isoleeritusest toovad paljude silme ette šamaane, hajevil hipisid, geomeetrilist kunsti ja erksaid värve. Neid ideid saadavad tihti liialdatud lood nii imelisest valgustumisest kui ka hirmutavatest hetkest, kus nähti deemoneid või jumalate sõnumeid. Paljud inimesed hoiavadki end eemale sellistest kogemustest kartes, et need võivad pöörata nende maailmapildi pea peale viisil, mida ei saa kontrollida ega mõista.

Sellised väärarusaamad saavad tihti hoogu juurde filmidest ja telesarjadest. Kui neis kujutatakse floatingut, näeme sageli kedagi vannist väljumas pärast täielikku psühhedeelse nägemuse kogemust või ollakse hulluks minemise äärel pärast liigset vaikust. Floating on tihti seotud spirituaalse kogemusega, mida esitletakse justkui uimastite kaudu saavutatavana see loob kuvandi, nagu oleks narkootikumid ainsaks teeks sellise seisundini.

Ent need, kes ise tankist väljunud, kinnitavad vastupidist, floating on pehme, unenäoline ja rahustav. Meeled lõdvestuvad, mitte ei ärritu. Esialgu võib vanni keskkond tunduda veidi võõras, kuid see tunne hajub kiiresti kui soojus ja pimedus muutuvad turvaliseks ja avaraks ruumiks. Floating ei tähenda automaatset langemist intensiivsesse seisundisse, kuid kogemus võib olla sügavalt tähendusrikas ka ilma dramaatiliste visioonideta aidates ärevust vähendada, valu leevendada ja keskenduda paremini.

Mis on müstiline kogemus?

Mida siis ikkagi peetakse müstiliseks kogemuseks? Ja kuidas see seostub floatinguga? Arvestades kõiki vastandlikke lugusid ja isiklikke tõlgendusi võib sellise kogemuse mõiste olla väga hägune. Inimkond on otsinud vaimset ühendust juba alates põllumajandusrevolutsioonist. Paljud iidsed religioonid ja müstilised praktikad on keskendunud just sellele, et leida viis jumalate, hingede või universumiga ühenduse loomiseks.

Erinevad kultuurid on kõikjal maailmas läbi viinud tseremooniaid, et jõuda muutunud teadvuse seisundisse. Filosoof ja usundiuurija Alan Watts on kirjeldanud neid kogemusi kui mõistmise kasvu, et kogu elu on omavahel seotud ja üks. See tunne ühtsusest ilmneb paljudele, kes on kogenud müstilisi seisundeid, nii iidsetes tekstides kui ka kaasaegsetes teadusuuringutes.

Veel üks korduv teema on ego-surma kogemus hetk, mil sinu identiteet sulandub suuremasse tervikusse ja piirid sinu ja maailma vahel hajuvad. Müstiline kogemus ei tähenda ainult visuaalseid või kuulmismeele muutusi. See võib avalduda kõrgendatud tajudes, teistsuguses mõttemustris, sügavamas kohalolus. Tähtis on mõista, et need seisundid ei vaja alati psühhedeelikumide kasutamist, need võivad tekkida väga erinevatel viisidel.

Igapäevane kontakt muutunud teadvusega.

Inimesed kogevad muutunud teadvuse seisundeid igapäevaselt ka ilma uimastiteta, usutseremooniateta või isegi floatinguta. Muutunud seisund ei tähenda midagi “müstilist”, vaid see on lihtsalt teistsugune teadvuse tase kui meie tavapärane ärkvelolek. Näiteks jooga või intensiivne treening võivad muuta kehas füsioloogiat, tõsta meeleolu ja tundeid. Meditatsioon ja hingamisharjutused võivad viia sügava lõdvestuseni, kus teadvus liigub unenäolisse seisundisse.

Kuigi nende kogemuste kirjeldamine sõnades võib olla keeruline on teadlased siiski püüdnud luua tööriistu nende mõõtmiseks. Üks neist on Hoodi müstilise kogemuse skaala, mille töötas välja dr Ralph Hood Jr. 1970ndate lõpus. Skaala koosneb kaheksast kategooriast: ego lahustumine, ühtsustunne, sisemine kogemus, ajataju kadumine, tunnetuslik tähendus (noetic), raskesti sõnastatavus, positiivne emotsioon ja vaimne kvaliteet. Seda on kasutatud ka floatingu-uuringutes.

Rootsi uuringud ja tundlikkus.

Rootsis on dr Anette Kjellgren uurinud floatingut ja müstilisi kogemusi alates 2008. aastast. Lisaks müstilise kogemuse tugevuse ja sageduse mõõtmisele, uuriti ka seda, kuidas isiksuseomadused – eriti ülitundlikkus – mõjutavad kogemuse sügavust. Uuringus osalesid üliõpilased, kes kõik läbisid kaks floatingu seanssi.

Tulemused näitasid, et kõrgema sensoorse tundlikkusega inimesed kogesid sagedamini muutunud teadvuse seisundeid ning said kõrgemaid tulemusi kuues müstika skaala kategoorias:

• Ego piiride lahustumine

• Ühtsustunne

• Uue mõistmisega kogemus

• Sisemine kogemus

• Vaimne kvaliteet

• Aja ja ruumi tajumise muutus

Teisisõnu, mida tundlikum on inimene igapäevaelus ümbritsevatele stiimulitele, seda sügavamaks ta floatingu ajal kogemust hindas. See uuring on üks esimesi, mis viitab seosele isiksuseomaduste ja muutunud teadvuse kogemuste vahel.

Miks need kogemused tundlikel inimestel floatingus tugevamalt esinevad, vajab veel uurimist. Võimalik, et see on seotud floatingus toimuva füsioloogilise ja psühholoogilise tervenemisega, mis loob pinnase sisemiseks kasvuks ja uueks arenguks.

Floating kui värav iseendani.

Iga seanss ei pruugi viia müstilise kogemuseni, kuid ka ilma selleta on floatingul palju pakkuda. Sageli on tunne justkui ärkaks unenäost, meel on vaikne ja selge. Maailm paistab uues valguses ning ideed, mis varem olid peidus, võivad esile kerkida. Isegi ilma “vaimse läbimurreta” toob floating sageli sisemise rahu ja avarama vaatenurga.

Floatingu teadusuuringute viited:

• Kas ülitundlikud inimesed kogevad sensoorses isolatsioonis rohkem tavapäratuid teadvuse seisundeid?

• Muutunud teadvuse seisundid ja müstilised kogemused floatingu vannides, kas ülitundliku isiksuse muutujal on tähtsust?

• Sensoorsed isolatsioonid floatingu vannides, mõju teadvuse seisundile ja heaolule.

Muud allikad:

• Klassikalised hallutsinogeenid ja müstilised kogemused, fenomenoloogia ja neuroloogilised seosed

• Kanali avamine maagiale, Ralph Hoodi müstitsismi skaala ja Johns Hopkinsi psühhedeeliaprogrammi okultsed juured

• Jumala müstitsismi skaala, lühendatud versioon

• Muutunud teadvusseisundite tervendamine

• Muutunud teadvuse seisundid

Lisaks saad broneerida aja floatimiseks siin!