Kiire taastumine: Veepealne teraapia tippsportlastele.

Uuringud floatingu kohta koguvad aina rohkem tõestusmaterjali, mis kinnitab selle meetodi mitmekülgseid eeliseid. Viimasel ajal leiab üha rohkem tippsportlasi tee floatingu juurde, et saada kiiremini tagasi vormi ja parandada oma tulemusi. 2019. aasta Floatingu konverentsil tutvustas Uus-Meremaa juhtiv sporditeadlane Dr. Matt Driller värskeid teadustulemusi, mis näitasid, et floating võib oluliselt toetada sportlaste taastumist ja üldist sooritusvõimet.

Uued avastused ja uuringud tippsportlaste seas.

Dr. Driller on üle kümne aasta uurinud tippsportlaste taastumist. Uus-Meremaa, kust ta pärit on, paistab silma maailmaklassi sportlaste poolest ehkki riigi elanike arv on väike. Tippspordis võib isegi väike edumaa tuua võidu ning Driller keskenduski sellele, kas floating võiks pakkuda just seda viimast vajaminevat nihet.

Esimene uuring sportlaste taastumise kohta floatingu vannis avaldati 2016. aastal Austraalia olümpiakoondise liikmete seas. Uuritavateks olid 60 sportlast, kes kõik kasutasid floatingut regulaarselt. Enne ja pärast ühetunnist seanssi hinnati nende meeleolu, lihasvalu ja stressi taset. Tulemused olid märkimisväärsed: 16 meeleolutegurist 15 paranesid oluliselt, sportlased tundsid end vähem väsinuna ja pinges, rohkem lõõgastunult ning lihasvalu vähenes märgatavalt.

Kõige parema tulemuse saavutasid need sportlased, kes floatingu ajal ka uinusid see viitab sellele, et floatingu ja uinaku kombineerimine võib tulemusi veelgi parandada. Uuringu piiranguteks oli küll suhteliselt väike valim ja fookus pigem psühholoogilistele näitajatele. Sellegipoolest pälvis töö tähelepanu, kuna floatingu mõjusid on seni vähe uuritud.

Täiendavad uuringud, füüsilise taastumise mõõtmine.

Piiranguid vähendamaks viis Drilleri meeskond läbi põhjalikuma katse 20 tippsportlasega. Pärast intensiivset hilisõhtust treeningut jaotati sportlased kahte gruppi, ühed said 60 minutit floatingu taastumist, teised lihtsalt puhkasid lamamistoolis. Mõõdeti mitmeid tegureid, sh lihasvalu, une kvaliteet, jõud, kiirus ja plahvatuslikkus kohe pärast seanssi ning järgmisel hommikul.

Uuring näitas selgeid füüsilisi plusse floatingu puhul võrreldes puhkusega:

• Kõrgema kvaliteediga uni ja vähem ärkamisi

• Lihasvalu kuni 24 tunniks vähem

• Järgmisel päeval suurem valulävi

• Kiirem sprindiaeg 12 tundi hiljem

Lihasvalu ja füüsiline väsimus.

Need leiud kinnitavad, et floatingust on sportlastele selget kasu. Driller rõhutab, et väiksem valu tähendab kiiremat treeningvalmidust, parem uni toob efektiivsema taastumise ja kiiruse säilitamine on võistlustsüklites kriitiline.

Uurimise jätkusuunad ja küsimused.

Samal ajal tõdeb Driller, et floatingu-alane teadustöö on alles algusjärgus ning paljud küsimused ootavad vastuseid:

• Kuidas muutuvad tulemused pikaajalisel regulaarse (näiteks kaks korda nädalas) floatingu kasutamisel?

• Milline on vahe floatingu mõju osas enne ja pärast võistlust?

• Kas uneuuringud võiksid paljastada floatingu abil une faaside kvalitatiivseid muutusi?

• Kuidas võrreldav floating teiste taastumisviisidega (külmaveeprotseduurid, kompressioon, massaaž)?

Kui need küsimused leiavad teaduslikult selgema vastuse, on floatingu ja teiste taastumismeetodite koosmõju tippspordis veelgi paremini teada.

Driller on tuleviku suhtes optimistlik, arvates et floatingu kasutus ja teadustöö tippspordis kindlasti jätkub. Uute tulemuste abil on sportlastel ja harrastajatel lootust leida oma taastumisprotsessile uusi tõhusaid lähenemisi.

Kui tunned huvi floatingu praktilise mõju vastu, tasub kindlasti kogeda floatingut ise, vaikuse ja veepinna sügav lõõgastus võib tulla üllatusena nii vaimule kui kehale.

Rohkem infot Floaingu kohta Hingamiskeskuses leiad siit:
https://www.hingamiskeskus.ee/teenused/floating

Siiv on väike kokkuvõte konverentsist:
2016. aasta floatingu-uuring sportlaste taastumise kohta

Broneeri aeg kohe!