Hingamistöö tüübid – aeglane, loomulik ja kiirem hingamine. Osa 1

Hingamistöö – iidse tarkuse ja tänapäeva teaduse kohtumispaik.

Kas oled kunagi märganud, kuidas hingamine muutub, kui oled stressis? Hingetõmbed muutuvad kiireks
ja pealiskaudseks. Aga kui tunned end rahulikuna, on hingamine aeglane ja sügav. See ei ole juhus –
hingamine on otsetee meie närvisüsteemini ning seega ka emotsioonide, tervise ja vaimse tasakaalu
juurde.

Hingamistöö ehk teadlik hingamine ei ole uus nähtus. Selle kasutusviise võib jälgida juba 3000 eKr India
ja Hiina kultuurides, kus hingamist peeti mitte ainult elu allikaks, vaid ka tervise ja vaimse arengu
tööriistaks. Tänapäeval räägitakse hingamistööst aga üha enam teaduslikus võtmes. See on saanud
sillaks iidse tarkuse ja kaasaegse neuroteaduse vahel.

Hingamistöö: teadus ja kunst.

Hingamistööd võib kirjeldada kui teadlikku hingamise juhtimist ja rütmi kasutamist. See ei ole pelgalt
lõdvestustehnika, vaid terviklik praktika, mis mõjutab korraga nii keha, meelt kui ka vaimu.

Kaasaegne teadus on kinnitanud seda, mida joogid ja taoistid on juba aastatuhandeid teadnud.
Hingamine mõjutab otseselt meie autonoomset närvisüsteemi. Näiteks on uitnärv (vagus nerve)
võtmerollis hingamise ja närvisüsteemi vahelises suhtluses. Selle aktiveerimine sügava ja aeglase
hingamise kaudu rahustab meid, langetab stressitaset ning suurendab keskendumisvõimet.

Veelgi enam, uuringud näitavad, et teadlik hingamine mõjutab ka aju Vaikerežiimi Võrgustikku (Default
Mode Network) ja Sotsiaalse Kaasatuse Süsteemi. Need on närvivõrgustikud, mis reguleerivad meie
sisemist dialoogi ja võimet suhestuda teistega.

Hingamistöö taassünd alates 1970ndatest.

Kuigi hingamistöö juured on iidsed, on selle kaasaegne renessanss saanud hoo sisse alles viimase
viiekümne aasta jooksul. Alates 1970. aastatest on iidseid tehnikaid hakatud ühendama kaasaegse
psühholoogia ja meditsiiniga, mis on andnud tulemuseks uued, tõhusad enesearengu- ja
teraapiameetodid.

Näiteks on hingamistööd hakatud kasutama:

• psühhoteraapias – traumade vabastamiseks ja emotsioonide töötlemiseks

• meditsiinis – astma, ärevuse ja kroonilise valu leevendamiseks

• spordis ja tipptasemel sooritustes – keskendumise ja vastupidavuse parandamiseks

• vaimsetes praktikates – meditatsiooni ja teadveloleku süvendamiseks

See mitmekesisus teeb hingamistööst ühe huvitavama ja mitmekülgsema praktika, mis ühendab endas
nii teaduse täpsuse kui ka kunsti voolavuse.

Hingamine kui sild keha ja vaimu vahel.

Paljudes keeltes on sõnad hingamine ja vaim omavahel seotud. Pole juhuslik, et eesti keeleski
seostuvad hingamine, hing ja hingestatus. Hingamistöö tuletab meile meelde, et meie keha ja vaim ei ole
eraldiseisvad, vaid sügavalt põimunud.

Kui me hingame teadlikult, suudame:

• mõjutada oma füüsilist tervist (nt vererõhku, immuunsüsteemi)

• leevendada emotsionaalset pinget ja stressi

• luua vaimset selgust ja sisemist rahu

Hingamistöö on seega midagi palju enamat kui lihtsalt tehnika. See on elu kvaliteedi parandamise
tööriist.

Praktiline harjutus.

Proovi juba täna väikest harjutust:

• Istu mugavalt

• Sulge silmad ja aseta käsi südamele

• Hinga 5 sekundit sisse ja 5 sekundit välja

• Jätka seda rütmi vähemalt 3 minutit

Vaatle, kuidas sinu enesetunne muutub. Kas mõtted rahunevad? Kas kehas tekib rohkem kergust?

Kokkuvõte ja järgmised sammud.

Hingamistöö on iidne praktika, mis on tänapäeval leidnud uue elu teaduse toel. See ühendab füüsilise,
emotsionaalse ja vaimse tasandi, aidates meil saavutada suuremat tasakaalu ja heaolu.
Siseviide: https://www.hingamiskeskus.ee/vabastav-hingamine

Järgmises postituses sukeldume sügavamale erinevatesse hingamistöö tehnikatesse: aeglane, loomulik
ja kiirem hingamine ning uurime, kuidas neid igapäevaelus kasutada.

Välisviide:
https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/25164906/
Välisviide:
https://www.frontiersin.org/journals/psychology/articles/10.3389/fpsyg.2014.01090/full