Mis jäi mindfulness’i teekonnal kaduma?

Idast Läände: Mis jäi mindfulness’il teel kaduma?

Mindfulness ehk teadvelolek on täna levinum kui kunagi varem. See on muutunud populaarseks tööriistaks vaimse tervise toetamisel ning seda kasutatakse nii ärevuse, stressi kui depressiooni leevendamisel. Kuid kui see praktika on nii võimas, siis miks on stressiga seotud probleemid jätkuvalt kasvutrendis?

Üks võimalik põhjus peitub selles, kuidas mindfulness meie kultuuris on vastu võetud – ja mis sealt teel Läänemaailma kaotsi on läinud.

Floating kui keskendumise ja teadveloleku praktika

Üks sügavalt tõhus viis teadveloleku harjutamiseks on floating.
Kui eemaldame end välismürast, katkestame sidemed infovoogude ja ootustega, siis saame keskenduda ainult ühele asjale – hetkes olemisele. Floating loob keskkonna, kus segajad kaovad. See on ideaalne pinnas teadveloleku arendamiseks, eriti algajatele, kellel on raskusi rahunemise ja kohalolu leidmisega.

Hingamiskeskuses on võimalik kogeda floatingu sügavust just sellises vaikuses, mis aitab meil kontakti saavutada iseenda ja hetkega.

Teadvelolek Läänemaailmas: tööriist või eluviis?

Läänemaailmas defineeritakse mindfulness’i sageli kui „hetkesse kohalolu ilma hinnanguteta“. See on kindlasti kasulik praktika – uuringud kinnitavad, et see aitab ärevuse, PTSD ja depressiooni puhul.
Kuid see on ainult üks osa suuremast tervikust.

Idas on mindfulness osa laiemast elufilosoofiast. Budistlikus traditsioonis, kus see pärineb, on teadvelolek vaid üks osa kaheksast eluprintsiibist – Noble Eightfold Path. See ei ole ainult „enda paremaks tegemine“, vaid ka suunatud kogukonnale, eetilisele eluviisile ja sisemisele arengule.

Kui võtta sealt ainult üks osa – kohalolu hetkes – ja eemaldada muu (eetika, vastutus, kogukond), jääb järele lihtsalt stressileevenduse tööriist.

Läänemaailmas on olnud sarnaseid väärtusi juba ammu

Ka läänemaailma filosoofias on olnud mindfulness’iga sarnaseid mõisteid. Katoliiklik ettevaatlikkus ei tähendanud kunagi ainult „ettevaatlik olemist“, vaid ka hinnangutevaba teadlikkust ja mõistuspärast tegutsemist. Thomas Aquinas nimetas seda „vooruste emaks“.

Kas tänane mindfulness on vaid plaaster?

Kui kasutame teadvelolekut ainult selleks, et end ärevusest hetkeks välja lülitada, siis see on sama nagu paneks plaastri haavale, mille põhjust ei ravita.
Meie ühiskonna elutempo, pidev kättesaadavus, töö- ja eraelu piiritus – kõik need vajavad muutust. Kui mindfulness’i eesmärk on lihtsalt "rahuneda ja siis jätkata samamoodi", ei vii see sügavama muutuseni.

Floating aitab minna sügavamale

Floating pakub midagi enamat kui ajutist rahunemist. See eemaldab sind täielikult välistest häirijatest, mis tähendab, et kohalolu tuleb iseenesest. See on hetk, kus sa ei pea „praktiseerima kohalolu“, vaid sa oledki kohal. Sellest võib alguse saada sügavam muutus, kui seda teha teadlikult ja järjepidevalt.

Verywell Mind kirjutab, et floating ei aita ainult ärevust vähendada, vaid toob kaasa ka parema une, keskendumise ja üldise heaolutunde – mõjud, mis viitavad palju sügavamale kui lihtsalt “lõõgastus”.

Tõeline muutus algab seestpoolt – aga ei lõpe seal

Mindfulness ei peaks olema pelgalt viis päev korraks pausile panna. See võiks olla uus viis maailma näha. Floating annab sulle ruumi, kus see vaade saab tekkida – ja kui sa sealt väljud, saad selle kaasa võtta.

Broneeri floatingu kogemus Hingamiskeskuses ja vaata, mis saab siis, kui kohalolu ei ole enam tööriist, vaid elu osa.
Broneeri siit