Oled kuulnud „võitle või põgene” reaktsioonist – aga kas tead ka keha rahunemis- ja taastumisreaktsiooni?

Oled kuulnud “võitle või põgene” reaktsioonist – aga kas tead ka keha rahunemis- ja taastumisreaktsiooni?

Stressireaktsioon: võitle või põgene.

Tõenäoliselt oled kuulnud meie „võitle või põgene“ reaktsioonist – kui satume stressirohkesse või ähvardavasse olukorda (näiteks kui jõehobu meid taga ajab), reageerib meie keha autonoomne närvisüsteem, valmistades meid tegutsemiseks ette. Südame löögisagedus kiireneb, hingamine muutub intensiivsemaks ning veri liigub keha keskosast jäsemetesse (koos paljude teiste muutustega), et aidata meil end kaitsta või võimalikult kiiresti olukorrast eemalduda.

Vastandlik reaktsioon: rahunemine ja taastumine.

Lisaks sellele tuntud reaktsioonile on kehal ka teine autonoomne vastus, millest paljud ei ole kuulnud – ja mis on sisuliselt vastupidine „võitle või põgene“ reaktsioonile. Seda nimetatakse sageli rahunemis- ja taastumisreaktsiooniks. See aktiveerub siis, kui tunneme end turvaliselt ja hoitult. Meie hingamine ja südametöö aeglustuvad, vereringe ühtlustub, seedesüsteem muutub aktiivsemaks ja tõenäosus seksuaalseks erutuseks suureneb.

Milleks see vajalik on?

Kui „võitle või põgene“ aitab meil toime tulla ohtlikes olukordades, siis rahunemis- ja taastumisreaktsioon on kasulik kõigil muudel hetkedel kui meid miski ei ähvarda. See laseb kehal keskenduda enda eest hoolitsemisele – energiat koguda, paraneda, taastuda ja valmistuda ka tuleviku jaoks. Mõlemad autonoomsed reaktsioonid on elutähtsad: üks aitab meil üle elada lühiajalisi ohte, teine annab võimaluse tasakaalu saavutada ja jätkusuutlikult toimida.

Krooniline stress tänapäeva maailmas.

Kahjuks on tänapäeva inimestel stress pidev kaaslane – isegi kui see ei ole nii eluohtlik kui jõehobu eest põgenemine. Liikluses tekkinud konfliktid, ülemuse pahandused või kui sind keset ööd äratab lärmakas auto tänaval, kõik need olukorrad võivad käivitada meie stressireaktsiooni.

Isegi enne pandeemiat olid inimeste stressitasemed, eriti linnades, kõrged. Pidev liikumine, müra ja sotsiaalne pinge loovad psüühikale ähvardava keskkonna. On selge, et paljud meist elasid igapäevaselt pidevas kroonilise stressi seisundis.

Stress ei ole mustvalge.

Oluline on mõista, et stress ei ole „kõik või mitte midagi“ nähtus. Inimesed kogevad väga erinevaid stressitasemeid ja ka nende mõju on individuaalne. Kuid sõltumata stressi põhjusest või tugevusest on üha olulisem leida viise, kuidas lõõgastuda, stressi maandada ja käivitada rahunemis- ja taastumisreaktsioon.

Kui Herbert Benson selle mõiste esmakordselt tutvustas, esitas ta ka praktilise juhendi, kuidas seda iseendas esile kutsuda. Tema sammud meenutavad tugevalt lihtsat meditatsioonipraktikat – ja õigusega. Dr. Bensonit peetakse sageli inimeseks, kes aitas läänemaailmal tutvuda meditatsiooni praktikaga, sisuliselt „ümber nimetades” selle lõõgastumisefektiks ja uurides selle mõju teaduslikult.

Floating kui abivahend meditatsioonile.

Pole üldse üllatav, et paljud uuringud on näidanud: floating epsomi soolaga täidetud vannis aitab esile kutsuda rahunemisreaktsiooni ja selle kasulikke mõjusid. Floatingut nimetatakse teadusväliselt sageli ka „meditatsiooni abiratasteks” – sest inimesed on ammu märganud sarnasusi meditatsiooni ja floatingu vahel. Mõlemad aitavad vähendada stressi, parandada meeleolu ja tõsta keskendumisvõimet.

Floatingu keskkond – ideaalne rahunemiseks.

Floatingu keskkond on peaaegu täiuslik selleks, et lülitada välja pidev stressireaktsioon ja käivitada rahunemisreaktsioon. Kõik tüüpilised stressiallikad – vali müra, ootamatud sündmused, ebamugavad sotsiaalsed olukorrad või isegi kujuteldavad jõehobud – on floatingu kogemuses täielikult välistatud.

Valgus, helid, ootamatused ja igapäevased nõudmised meie närvisüsteemile on floatingus viidud miinimumini. Isegi aju igapäevane koormus, mis kaasneb püsti seismise ja tasakaalu hoidmisega, kaob. Floatingus on võimalik lihtsalt olla.

Anna endale aeg taastumiseks

Seega, kui tunned järgmine kord, et tahaksid tülitseda või probleemide eest põgeneda, peatu hetkeks. Mediteeri ja harjuta rahunemisreaktsiooni esilekutsumist. Või veelgi parem – luba endale floating, lase kogu kehal lõõgastuda ja anna oma ajule kauaoodatud puhkus.

Proovi floatingut Hingamiskeskuses – uks sisemise rahuni