Üksi, aga mitte üksildane.

Üksi olemise maine meie kultuuris.

Paljuski on meie kultuur kujundanud ebatervisliku suhte üksi olemisega. Isegi sõnad, mida selleks kasutame, on sageli negatiivse alatooniga: üksindus, eraldatus, tagasitõmbumine, üksildus.

Eriti kõnekas on sõna „üksildus”: selle algne tähendus oli lihtsalt üksi olemine, aga tänapäeval viitab see ebameeldivale emotsionaalsele seisundile, kus inimene igatseb teiste seltskonda, kuid ei saa seda vajadust rahuldada. Kui mõtleme, mida tahaksime järgmisel reede õhtul teha, siis „üksildus” ei tõuse tavaliselt soovide nimekirja tippu.

Üksi olemise uued väärtused.

Õnneks muutub meie suhe üksiolekuga. Negatiivse alatooniga mõisted asenduvad või täienevad uute ideedega: minu aeg, puhkeaeg, enese eest hoolitsemine, endale midagi head lubamine ja pingete maandamine.

Kuna tehnoloogia ja kultuur sunnivad meid olema pidevalt ühenduses teiste inimestega (koos nende arvamuste ja nõudmistega) on kasvanud ka teadlikkus ja huvi selle vastu, milliseid hüvesid võib tuua üksi olemine.

Mida tähendab üksi olemine?

Oma tuumalt tähendab üksi olemine aega, mille veedame iseendaga, ilma teiste inimestega suhtlemata. Kui räägid kellegagi telefonis, suhtled internetis või loed ja kommenteerid sotsiaalmeedias ei saa seda tegelikult nimetada „üksiolekuks”.

Teine viis üksi olemist mõista on see kui veedad aega omaenda mõtetega. Isegi filmi või sarja vaatamine ei pruugi olla tõeline üksiolek. Uuringud on näidanud, et me kipume üle hindama oma sotsiaalsete suhete hulka kui tarbime meediat, siis meie ajudel on raske eristada ekraanil nähtavaid kahemõõtmelisi tegelasi päris kolmemõõtmelistest sõpradest.

Tõeline üksi olemine on haruldane.

Tõeline üksiolek, kus sinu sisemist monoloogi ei katkesta teiste mõtted ega tegevused ei ole paljude inimeste igapäeva- ega isegi iganädalases elus kuigi sage. See on kahju, sest üksi olemisel on palju eeliseid kui võtad aega, et olla täielikult iseendaga.

Need eelised hõlmavad näiteks:

• Emotsionaalsed hüved: suurem rahulolu, vähenenud ärevus ja väiksem läbipõlemise risk.

• Füüsilised hüved: parem teadlikkus kehalisest pingest ja rohkem energiat.

• Sotsiaalsed hüved: ehkki kõlab paradoksaalselt on uuringud näidanud, et üksi olemine aitab olla ümbritsevate suhtes tähelepanelikum, meeldivam ja kaasahaaravam, samuti parem partner romantilises suhtes.

• Juuksekasvu hüved: noh… võib-olla mitte päris, aga kui oled üksi, siis keda huvitab, kuidas su juuksed parasjagu välja näevad?

Üksi olemise ja floatingu seosed.

Need hüved on sarnased meditatsiooni ja teadveloleku uuringutes leitud kasudega, samuti floatinguga, mis on loomulikult üks meie lemmikviise üksi olemise kogemiseks. Floatingus kaovad lisaks sotsiaalsele pingele ka füüsilised koormused. Kaob keskkonna jälgimisest tulenev kognitiivne koormus, vajadus kehatemperatuuri reguleerida ja isegi gravitatsiooni vastu töötada.

Sellises mugavas ja lõõgastavas keskkonnas saab aju võtta aega mõtisklemiseks, analüüsimiseks ja hindamiseks – olgu teemaks mineviku sündmused, tulevikuplaanid, suhted, lihaspinge või soeng. Ja kuigi aktiivne mõtlemine võib olla kasulik on sama oluline õppida liikuma mõtlemiselt vaatlemisele ja lõpuks sisemise monoloogi täielikule lahti laskmisele.

Meditatsiooni ja floatingu sarnasus.

Kui oled praktiseerinud meditatsiooni, tunned kindlasti selle protsessi ära. Samamoodi kui oled floatingut kogenud, tundub see kõik väga tuttav. Nagu meie kehad vajavad nii liikumist kui ka puhkust, vajavad ka meie mõtted aega nii sihipäraseks analüüsiks kui ka täielikuks puhkuseks.

See on lihtne idee, kuid nagu trennis käimisegagi on seda sageli lihtne igapäevaelu nõudmiste tõttu edasi lükata.

Luba endale floatingu kogemus Hingamiskeskuses ja avasta üksi olemise tegelikud hüved