Floating ja aukartus: kuidas aju puhkab ja meel avaneb

Mida aukartus sinu ajus ja kehas tegelikult teeb

Oled sa kunagi pärast floatingu seanssi jalutanud rahulikult mööda tänavat ja tundnud, et maailm on justkui kirkam? Sama tunne, mis tabab pärast pikka matka mäetippu jõudes või suurepärast kunstitööd vaadates. See ei ole lihtsalt rahu, see on aukartus.

Mis on aukartuse tunne

Aukartus on emotsioon, mis ühendab meid millegi suuremaga. See tunne tekib siis, kui kohtame midagi oma tavapärasest kogemusest erinevat, võib olla looduse ilu, kunstiteos või hetk sügavas vaikuses. Aukartus sunnib meid peatuma ja tajuma hetke teisiti.

Hetked, mis võivad esile kutsuda aukartust:

• Päikesekiir vee peal või tuule liikumine puulehtedes

• Oma hingamise teadlik tajumine

• Vaikuse ja rahu hetked pärast floatingu seanssi

• Looduses viibimine või kunsti vaatamine

Selline tajumuutus ei teki juhuslikult, see on seotud konkreetsete muutustega meie ajus. Kui võtame aja maha ja keskendume tõeliselt hetkedele, nihutab see meie sisemist fookust. Mured ja analüüs taanduvad tahaplaanile ning esiplaanile tõuseb puhas kogemus. Just selline seisund loob pinnase aukartuse tekkeks. Aukartuse kogemused aitavad meil näha elu laiemalt ja mõista oma kohta suuremas pildis.

Kuidas aju loob kohalolu

Meie aju töötab pidevalt kahe režiimi vahel. Üks režiim tegeleb plaanide, mälestuste ja murega tuleviku pärast. Teine režiim võimaldab meil lihtsalt olla ja tajuda hetke sellisena nagu see on. Kui esimene režiim domineerib liiga kaua, kaotame ühenduse olevikuga.

Kohalolu seisund tekib siis kui suudame vabastada oma tähelepanu mineviku ja tuleviku mõtetest. See ei tähenda, et me lakkaksime mõtlemast, pigem muutub mõtlemise suund. Asume tajuma rohkem meeli, kehalist kogemust ja ümbritsevat keskkonda. Sellise tähelepanu nihe aitab luua sügavama ühenduse hetkega.

Uuringud on näidanud, et inimesed, kes praktiseerivad regulaarselt kohalolekut, kogevad vähem stressi ja ärevust. Nende aju õpib ära, kuidas kiiresti lülituda rahulikumasse režiimi ka keerulistes olukordades. See oskus muutub aja jooksul automaatsemaks ja loomulikumaks.

Default mode network ja selle roll

Default mode network ehk aju jõudeoleku närvivõrgustik on ajupiirkondade võrgustik, mis aktiveerub siis kui me ei keskendu välisele ülesandele vaid mõtleme iseenda, mälestuste või tuleviku peale. Seda võib ette kujutada kui taustal töötavat „minakõne“ süsteemi, mis hoiab käigus meie sisemise jutu ja enesepildi. Kui kogeme sügavat kohalolu, meditatsiooni või floatingut, läheb see süsteem vaiksemaks ja meil on lihtsam tunda rahu ning selgust. Kui soovid teaduspõhist selgitust, vaata lähemalt siit: Nõelravi moduleerib aju jõudeoleku närvivõrgustikku.

Uuringud on näidanud, et aukartust kogedes väheneb DMN aktiivsus märgatavalt. Kui see süsteem lülitub vaiksemaks, pääseb aju juurde rohkem neutraalsust ja avatust. Just selle tõttu tunneme end pärast aukartust tekitavaid kogemusi rahulikumana ja selgemana. DMN vähenenud aktiivsus selgitab ka, miks pärast meditatsiooni või floatingu seanssi tundub meil lihtsam keskenduda ja teha otsuseid.

Floating mõjutab aju tegevust

Floating loob keskkonna, kus väline stimulatsioon väheneb miinimumini. Soojas Epsomi soolaga vees hõljudes kaob kehakaal, temperatuurierinevused ja välised helid. Selline keskkond võimaldab ajul lülituda sügavamasse puhkeseisundisse kui tavaliselt võimalik.

Teadlased on avastanud, et floating vähendab default mode networki aktiivsust sarnaselt sügava meditatsiooniga, samal ajal suurenevad rahuseisunditega seotud ajuvõrgustike aktiivsused. See selgitab, miks paljud inimesed kirjeldavad floatingut kui kogemust, mis viib nad sügavamale sisemisse vaikusesse. Kui soovid täpsemalt lugeda, kuidas see on seotud teadvelolekuga, vaata ka seda blogipostitust floating, meditatsioon ja teadvelolek.

Pärast seanssi märkavad inimesed sageli, et nende meel on selgem ja rahulikum. Ärevust tekitavad mõtted on taandunud ning on lihtsam keskenduda hetkekogemusele. See mõju võib kesta tunde või isegi päevi pärast seanssi. Mõned inimesed kirjeldavad, et nad märkavad värvide eredust ja helide selgust rohkem kui tavaliselt.

Floating mõjub ka füüsilisele kehale. Magneesiumirikas Epsomi sool vees lõdvestab lihaseid ja aitab vähendada valuaistinguid. Kaaluta olek vabastab liigesed survest ja võimaldab kehal täielikult lõõgastuda. See füüsiline lõdvestumine toetab omakorda vaimset rahustumist, millest räägime põhjalikumalt ka loos Stress, ärevus ja lihaspinge: floating, Epsomi sool ja hingamine.

Teaduslikud tõendid floatingu kohta

Floating pole lihtsalt meeldiv kogemus, see on meetod, mille kasulikkust kinnitavad teadusuuringud. Uuringud näitavad, et regulaarne floating võib aidata vähendada stressi, parandada unekvaliteeti ja suurendada keskendumisvõimet. Need efektid tulenevad otseselt aju tegevuse muutustest, eriti stressi ja rahu eest vastutavate ajuvõrgustike tasakaalustumisest.

Lisaks DMN vähenenud aktiivsusele on leitud, et floating vähendab ka stressi eest vastutavate ajupiirkondade aktiivsust. See tähendab, et floating ei aita mitte ainult tunnetada rohkem rahu, vaid ka vähendada füsioloogilist stressireaktsiooni kehas. Kortisool, peamine stressihormoon, võib väheneda juba pärast ühte seanssi.

Teadusuuringud on dokumenteerinud floatingu kasulikkust erinevates valdkondades:

• Kroonilise valu leevendamine

• Unetuse vähendamine

• Ärevushäirete ravi toetamine

• Stressitaluvuse suurendamine

• Keskendumisvõime parandamine

Mitmed uuringud näitavad, et regulaarne praktika võib olla tõhus täiendav meetod traditsioonilisele ravile. Ülevaate ühe kliiniku kokkuvõttest leiad näiteks siit Cleveland Clinic, kus kirjeldatakse floatingu mõju stressile, unele ja keskendumisele uute uuringute põhjal.

Cleveland Clinicu uuringute tulemused

Cleveland Clinic on kinnitanud floatingu positiivseid mõjusid mitmes valdkonnas. Nende ülevaated näitavad, et floating võib aidata vähendada ärevust, leevendada kroonilisi valuseisundeid ja parandada üldist heaolu tunnet. Need tulemused põhinevad nii subjektiivsetel hinnangutel kui ka objektiivsetel mõõtmistel.

Kliinilised uuringud on leidnud, et juba üks floatingu seanss võib vähendada ärevust märkimisväärselt. Regulaarne praktika võimendab neid efekte veelgi, luues püsivamaid muutusi nii aju tegevuses kui ka üldises heaolutundes. Mõõtmised näitavad, et inimesed, kes floativad regulaarselt, teatavad ka parematest suhetest ja produktiivsusest.

Kuidas kohalolu muutub harjumuseks

Kui harjutame hetkes olemist floatingu seanssidel, vabastava hingamise rühmatöös või iseseisvas meditatsioonis, muutub see seisund kergemaks ka väljaspool seanssi. Aju õpib ära, kuidas lülituda rahulikumasse režiimi ja see oskus kandub üle igapäevaellu. Neuroplastilisus ehk aju võime luua uusi närviühendusi teeb võimalikuks püsivad muutused.

Regulaarne praktika loob uusi närviühendusi, mis toetavad kohalolu seisundit. Toit hakkab maitsma paremini, loovus ärkab ja suhted süvenevad. Need ei ole kõrvalefektid, vaid otsesed tulemused suuremast tähelepanelikkusest ja avatusest. Sellest, kuidas floating, magneesium ja uni koos töötavad, saad lähemalt lugeda postitusest Magneesium, uni ja stress.

Kõige ilusam selles protsessis on see, et mõju ei jää ainult meile. Kui me oleme rahulikumad ja kohalolekuvõimelisemad, kandub see energia ka inimestesse meie ümber. Meie rahu loob ruumi ka teiste rahule. Kui tunned, et sind kõnetab see kombinatsioon, võid lisaks floatingule toetuseks kasutada ka Epsomi sool jalavanne või koduseid rituaale, millest räägime pikemalt loos Epsomi sool vannis ja floatingus.

Broneeri aeg Hingamiskeskuses juba täna!

Uutele klientidele on meil Keha ja meele 3x proovipakett