Mis on floatingu vann ja miks see eriline on?

Floatingu vann on spetsiaalne Epsomi soola ja veega täidetud vann, mida kasutatakse sügavaks lõõgastuseks ja närvisüsteemi rahustamiseks. Vannis on 25 sentimeetrite jagu vett, kuhu on lahustatud väga suur kogus Epsomi soola, nii et vee tihedus muutub mereveest oluliselt suuremaks. See tähendab, et keha tõuseb ise pinnale ja jääb pingutuseta hõljuma. Vanniruum on vaikne ja hämar, temperatuur on lähedane keha välispinna temperatuurile, mistõttu võib mõne aja pärast kaduda tunne, kus lõpeb nahk ja algab vesi.​

Floatingu kogemust kirjeldatakse sageli kui ühte rahulikumat kohta, kuhu igapäevaelus ligi pääseb. Keha ei tunne rasksujõudu, lihased saavad lõdvestuda, liigesed puhata ning meel ei pea pidevalt uute stiimulitega tegelema. Sellist kombinatsiooni vähesest gravitatsioonitundest, helivaikusest ja kehatemperatuuril soolveest mujal praktiliselt ei kohta.​

Floatingu vanni ehitus ja tehniline lahendus

Floatingu vann on tavalisest vannist sügavam ja suurem, et inimene saaks end vabalt tunnetada ilma servade vastu mineamata. Veesügavus on tavaliselt umbes 25 sentimeetrit, kuid tänu suurele soolakogusele ei ole rohkem tarvis kuna keha tõuseb pinnale ja jääb stabiilselt hõljuma. Vett soojendab termostaatjuhtimisega süsteem, mis hoiab temperatuuri ühtlasena kogu seansi vältel.​

Vann ise on valmistatud mittepoorsetest materjalidest, mida on lihtne puhastada ja mis taluvad hästi soolast keskkonda. Ruumi ventilatsioon tagab värske õhu liikumise. Paljudes keskustes on vanni juures vaikne valgus ja võimalus kuulata rahulikku muusikat, kuid soovi korral saab valida ka täieliku pimeduse ja vaikuse.

Mida floatingu ajal koged?

Kui lamad Epsomi soolases vees ja keha tõuseb pinnale, kaob üsna kiiresti vajadus end „hoida” või asendit parandada. Vesi kannab kogu keha, lihaspinge hakkab vähenema ning hingamine muutub rahulikumaks. Kuna vannis on vähe väliseid stiimuleid, pöördub tähelepanu loomulikult sissepoole: keha, hingamise, mõtete ja tunnete juurde.​

Mõne aja pärast võib ajataju muutuda. Paljud inimesed kirjeldavad, et seanss tundub lühem, kui kell näitab. See on tavaline reaktsioon olukorras, kus aju ei pea pidevalt kella, telefoniekraani või teistele inimestele reageerima. Nii võib floatingust saada haruldane aeg, kus „midagi ei pea tegema”, aga samal ajal toimub kehas ja närvisüsteemis väga palju kasulikku.​

Floatingu kasutusalad: sterss, ärevus, valusündroomid

Floatingu vann sobib nii füüsilise kui vaimse heaolu toetamiseks. Levinumad põhjused on:

• krooniline stress ja üleväsimus

• ärevus, närvilisus ja rahutus

• lihaspinged, pingesselg, taastumine pingutusest

• unehäired ja pinnapealne uni

• vajadus „lülitada end välja” ja võtta aeg iseendale.​

Teadusuuringud on näidanud, et regulaarsed seansid võivad vähendada ärevust ja depressiivseid sümptomeid, langetada tajutavat stressi ning parandada une kvaliteeti. Füüsilise poole pealt on leitud leevendust krooniliste valude, lihaspingete ja migreeni korral.​

Kas floatingu vesi on puhas?

Floatinguga käib alati kaasas küsimus vee puhtuse kohta. Vannis kasutatav lahus on väga soolane, mis muudab keskkonna paljudele mikroorganismidele ebasobivaks. Lisaks sellele kasutatakse professionaalsetes keskustes filtrite, desinfitseerimisainete, mis puhastavad lahust klientide vahel mitmel korral. Inimesed käivad duši all enne ja pärast seanssi ja vanni ning ruumi hooldatakse regulaarselt.​

Rahvusvahelised juhised rõhutavad, et kui soola tase, filtreerimine ja desinfitseerimine on vastavalt standarditele tagatud, on nakkusriski peetud väga madalaks. Uuringud on leidnud, et õigesti hooldatud soolvees ei püsi tavalised haigustekitajad kuigi hästi ning üldine risk on madalam kui paljudes teistes veega seotud tegevustes.​

Mis saab, kui kardad väikest ruumi?

Klaustrofoobia on üks levinumaid muresid enne esimest floatingu kogemust. Oluline on teada, et kaasaegsed floatingu lahendused on kujundatud nii, et inimene saaks ise valida, kui „suletud” keskkond on. Vanni ust ei pea kunagi täielikult sulgema, valguse saab jätta põlema ja ruum on piisava kõrge ning lai, et mitte tekitada „kapis olemise” tunnet.​

Praktika näitab, et isegi inimesed, kellel on varem olnud tugev klaustrofoobia on suutnud floatingut edukalt proovida kui nad liiguvad samm‑sammult: alguses valgusega, hiljem soovi korral pimedas ja täielikus vaikuses.

„Ma ei suuda niisama olla nii kaua…”

Teine tavaline mõte enne esimest seanssi on hirm igavuse ees. Pärast kogemust räägivad paljud vastupidist: aeg möödus kiiresti ja oleks tahtnud natuke kauemaks jääda. Kui välised segajad puuduvad, hakkab aju teistmoodi tööle, võivad tekkida uued mõtted, mälestused, loovad seosed või lihtsalt sügav rahutunne ilma vajaduseta midagi analüüsida.​ Iga järgmise korraga õpib närvisüsteem kiiremini rahunema ja kehal on lihtsam lülituda lõõgastuse lainele.​

Floating kui osa laiemast enesehoiust

Floatingu vann pole imeravim ega asenda arsti või terapeudi tööd, kuid see võib olla väga tugev tugi stressi, ülepinge, uneprobleemide ja ärevuse korral. Paljud inimesed kasutavad floatingut regulaarselt koos teiste praktikatega, nagu jooga, vabastav hingamine, teraapia või füsioteraapia.​

Oluline on leida endale sobiv rütm. Mõnele piisab ühest seansist kuus, teised eelistavad käia tihedamalt, näiteks kord nädalas intensiivsemal perioodil. Järjepidevus aitab luua kehale ja meelele tuttava turvalise kogemuse, mille juurde on lihtne tagasi tulla siis kui elu läheb tempokamaks.

Broneeri aeg juba täna!