Floating stressi ja ärevuse vastu: kuidas keha ja meel päriselt taastuvad

Floating stressi ja ärevuse vastu rahustab närvisüsteemi, langetab kortisooli ja parandab und. Loe, mida uuringud näitavad ja mida esimeselt seansilt oodata. Broneeri aeg Hingamiskeskuses.

Kuidas floating maandab stressi Hingamiskeksus

Kuidas floating stressi ja ärevust leevendab

Floating stressi ja ärevuse vastu tähendab sügavat lõõgastust soojas magneesiumirikkas Epsomi soola vees, kus välised ärritajad on viidud miinimumini ja keha saab lõpuks päriselt taastumisrežiimi minna. Juba üks seanss võib anda sügava kerguse tunde ning tuua tagasi selgema mõtlemise ja rahulikuma une. Sul ei ole vaja pingutada, midagi harjutada ega kellelegi midagi tõestada.

Miks stress ja ärevus tavalise puhkusega ei kao

Tänapäeva stress ei tule enam ainult üksikutest kriisidest vaid pidevast väikeste pingete voost, mis kuhjuvad kehasse ja närvisüsteemi. Iga teavitus, tähtaeg, vestlus ja vastutus hoiab sind kergelt pingeseisundis, millest saab märkamatult sinu uus normaalsus. Mingil hetkel ei märka sa enam kui pinges su õlad on või kui pinnapealselt sa hingad, sest see olek on muutunud harjumuspäraseks.

Keha on loodud kriisidele lühiajaliselt reageerima, mitte neid pidevalt kandma. Kui närvisüsteem ei saa piisavalt sügavat puhkust, hakkab see väljenduma rahutusena, väsimusena, unehäirena, ärritusena või lõpuks ka kehaliste sümptomitena. Seepärast ongi nii, et lamasid terve päeva rannas, aga õhtul on õlad endiselt kõrvadeni üleval. See ei ole sinu nõrkus vaid keha, mis on lihtsalt unustanud, kuidas rahulik olemine välja näeb.

Ärevus on salakaval, sest ta peidab end igapäevaste asjade sisse. Pidev muretsemine, halb uni, pingul lõualuu ja õlad. Sa oled selle tundega nii ära harjunud, et ei pane enam tähele. Krooniline stress mõjutab spetsialistide sõnul hinnanguliselt poolte inimeste elukvaliteeti ja tuju ning pikaajaline pinge on paljude tervisehädade algpõhjus.

Mida pikaajaline stress kehas teeb:

Kuidas floating keha rahustab

Kui sa lähed vanni, diivanile või isegi spaasse, on kehal endiselt kontakt gravitatsiooniga. Lihased hoiavad sind, liigesed kannavad raskust ja keha kohandub pidevalt asendit muutes. Floatingu ajal kaob see pingutus peaaegu täielikult. Soolane vesi hoiab sind ise nii, et isegi sügavamad lihaskihid saavad lahti lasta ja sa ei pea enam alateadlikult oma keha üleval hoidma.

See sügav lõdvestus võib jõuda kohtadesse, kuhu tavaline puhkus kunagi ei ulatu, nagu kaela ja seljalihastesse, lõualuusse, alaselga ja isegi näolihastesse. Kui keha tajub, et teda ei ähvarda miski, langeb lihaspinge loomulikult. See omakorda saadab ajust kehasse signaali, et olukord on tõesti turvaline, mis vähendab stressihormoonide taset ja aitab parasümpaatilisel närvisüsteemil ehk keha puhka ja taastu režiimil üle võtta.

Floatingu otsesed kehalised mõjud:

Mida Epsomi sool kehale annab

Floatingu vannis on 400 liitrit vett ja 275 kilogrammi Epsomi soola. Nii kontsentreeritud lahuses hõljub keha täiesti iseenesest. Sa ei pea oskama ujuda ega tegema midagi erilist, lihtsalt lased lahti. Epsomi sool sisaldab magneesiumi ning paljud inimesed kogevad pärast floatingut lihaste lõdvestumist ja paremat und. Paljud kliendid räägivad, et pärast esimest seanssi magasid nad esimest korda kuude jooksul rahulikult terve öö.

Kuidas floating meelt rahustab

Meel harjub pideva infotulvaga ja mõtted hüppavad tööasjadelt suhetele, tegemata ülesannetele, tulevikule ja minevikule. Isegi siis kui keha näiliselt puhkab, jätkab pea taustal töötamist. Floatingus võetakse meelt ümbritsevad stiimulid ära, sest puudub ekraan, puudub taustajutt ja puudub vajadus reageerida. See loob haruldase ruumi, kus tähelepanu saab pöörduda sissepoole ilma et keegi midagi nõuaks.

Esimestel minutitel võib meel veel töötada ja nimekirju meelde tuletada, aga kui keha on soojas vees juba lõdvestumas, hakkab ka mõtete tempo aeglustuma. Paljud kogevad, et mõtted muutuvad rahulikumaks, selgemaks ja lühemaks, justkui oleks peas olnud taustamüra nupust vaiksemaks keeratud. Beeta-ajulainete aktiivsus väheneb ja tekib meditatiivne seisund. See ei ole sundmeditatsioon vaid loomulik kulgemine rahulikuma meele seisundisse.

Floatingu mõju meelele:

Närvisüsteemi taaskäivituse efekt

Pikaajaline stress hoiab sind sümpaatilises režiimis nagu oleks sees pidev valmisolek isegi kui otsest ohtu ei ole. Floatingu ajal, kus puudub müra, liigne valgus ja pidevad stiimulid, hakkab närvisüsteem tasapisi liikuma vastassuunas. Pulss rahuneb, hingamine süveneb ja aju lülitub rohkem theta-laine sarnasesse seisundisse, mida seostatakse meditatsiooni ja süvalõõgastusega. Kui närvisüsteem on kasvõi korra kogenud nii sügavat rahuseisundit, on seda hiljem lihtsam uuesti leida.

Mida ütlevad teadusuuringud

Teadusuuringute ja kliiniliste katsetuste tulemused on paljulubavad. Justin Feinsteini meeskonna uuringud näitavad, et juba üks 60-minutiline floatingu seanss vähendas ärevuse ja stressi sümptomeid nii, et paljude osalejate näitajad langesid tervete inimeste tasemele. Uuringud USA National Institutes of Health lehel kinnitavad, et floatimine vähendab stressi, ärevuse ja depressiooni sümptomeid ning mõnel juhul täheldatakse stressi vähenemist juba paari seansi järel.

Floating aitab vähendada stressihormooni kortisooli taset, mis toetab rahunemist ja vaimset tasakaalu. Meeleoluhormooni serotoniini ja heaoluhormooni dopamiini tase tõuseb. Sügava lõõgastuse ajal võib organismis suureneda melatoniini tootmine ning väheneda üldine ülepinge, mis segab uinumist ja sügavat und. Parem uni toetab emotsionaalset tasakaalu, mälutööd ja vaimset värskust.

Miks 60 minutit piisab

Tund aega võib tunduda lühike kui mõelda sellele kui tavalisele puhkepausile, aga floatingu ajal on see aeg teistsuguse kaaluga. Kuna keha ja meel saavad väga kiiresti signaali, et nad võivad täielikult lõdvestuda, on seansi intensiivsus teistsugune kui diivanil olemine või kerge tukastus. Paljud inimesed kogevad, et juba 10 kuni 15 minuti pärast on nende tajuseisund muutunud, mõtted rahunenud, hingamine süvenenud ja ajataju pehmenenud. Just see ajataju kadumine teebki 60 minutist piisava, sest positiivne mõju võib kesta tundidest mitme päevani.

Kellele floating eriti kasulik on

Oluline on meeles pidada, et floating ei asenda psühhiaatrilist ega psühholoogilist abi, kuid võib olla tugev lisatugi taastumisel ja enese eest hoolitsemisel. Floating sobib hästi kokku teiste teraapiavormidega nagu kognitiiv-käitumisteraapia, psühhoteraapia või teadveloleku praktika, sest sügav lõõgastus aitab teraapias õpitut paremini läbi töötada ja kehasse juurutada.

Millal floatinguga ettevaatlik olla

Vastunäidustusi on vähe, kuid raskete psühhiaatriliste häirete või epilepsia korral konsulteeri enne seanssi arstiga. Klaustrofoobia korral räägi meiega, sest valguse saab soovi korral põlema jätta. Avatud haavade või ägedate nahaprobleemide korral floating ei sobi.

Kuidas vabastav hingamine floatingut täiendab

Kui floating tegeleb kehaga, siis vabastav hingamine jõuab sügavamale, otse nende pingete ja tunnete juurde, mida oleme pikalt endas kandnud. Vabastav hingamine võib toetada vagaalnärvi tööd ja aidata närvisüsteemil rahuneda. See ühendab aju ja keha viisil, mis aitab stressi ja ärevust maandada paremini kui tavaline puhkus.

Seansi ajal juhendab terapeut sind läbi erinevate hingamistehnikate ja siis juhtub midagi, mida paljud ei oska oodata. Pinged, mida oled kuude kaupa endas kandnud, hakkavad lahti sulama. Mõned tunnevad kergust, teised märkavad, et ärevus, mis oli kogu aeg taustal, on lihtsalt kadunud. Vabastav hingamine sobib eriti hästi neile, kes tunnevad pidevat sisemist rahutust, kes on unega kimpus või kes tunnevad, et kehasse on midagi ammu kogunenud ja see tahaks välja. Seanss kestab kaks tundi privaatses rahulikus ruumis, kus keegi ei kiirusta.

Hingamistehnikad, mida saad kohe proovida

Hommikune viis minutit sügavat hingamist aitab päeva rahulikumalt alustada ning kümme minutit rahustavat hingamist enne magamaminekut parandab une kvaliteeti.

Mida esimeselt korralt oodata

Hingamiskeskuses on floating loodud selliselt, et sa saaksid tulla kohale sellena, kes sa päriselt oled, ilma et peaksid midagi eriliselt teadma või oskama. Terapeut räägib enne seanssi kõik rahulikult läbi ja vastab igale küsimusele. Esimestel minutitel aitame sul leida mugava asendi ning vajadusel kohandada valgust või muusikat nii, et tunneksid end turvaliselt. Terve seansi jooksul on sul võimalus muuta asendit, toetada end ja võtta pause.

Kohapeal on olemas kõik, mida vajad:

Endaga ei pea midagi kaasa võtma. Pärast seanssi on sul aega rahulikult tagasi tulla, võtta dušš ja lasta kogemusel settida. Paljud tajuvad, et kõige sügavam selgus või kerguse tunne tuleb alles siis kui nad on juba riides ja teel koju. Üks meie klientidest, Kaarel, ütles nii: "Floatimine oli nii lõõgastav kui ka positiivselt üllatav elamus. Soovitan kõigile, eriti kui on kiired ajad ning vaja aeg päriselt maha võtta."

Kui tihti tasub floatingus käia

Üksik seanss võib anda kohest kergendust, kuid parimad tulemused ilmnevad enamasti siis kui floating saab osaks sinu iganädalasest või igakuisest enesehoiu rutiinist. Soovitame alustada üks kord nädalas esimesed neli nädalat. Broneeri seanss regulaarselt, mitte ainult siis kui tunned suurt stressi, ja jälgi, kuidas su enesetunne ajas muutub. Kas stressi tase väheneb? Kas magad paremini? Kas suudad kiiremini keskenduda?

Stressi maandamiseks soovitatakse ka igapäevaselt liikuda värskes õhus, suhelda lähedastega, panna kalendrisse regulaarsed puhkusehetked ja seada tööle ning puhkamisele selged piirid. Seanss kestab tunni ja maksab 40 eurot. Hingamiskeskus asub Tallinnas Sõle 14c, parkida saab maja ees ja Mulla tänaval tasuta.

Broneeri aeg Hingamiskeskuses juba täna ja koge ise, mida tähendab tõeline puhkus kehale ning meelele.

Uutele klientidele on meil Keha ja meele 3x proovipakett.

← Tagasi blogisse