Hooajaline depressioon: miks suvi tundub raske

Mida hooajaline depressioo pärsilet tähendab

Paljud inimesed ootavad kevade ja suve saabumist kui automaatset õnne. Kuid mõnele toob rohkem valgust ja sooja hoopis raskuse, tühjuse või seletamatu kurbuse. See ei ole nõrkus, see on hooajaline depressioon.

Mis on hooajaline depressioon

Hooajaline depressioon on meeleoluhäire, mis seondub aastaaegade vaheldumisega. Enamik inimesi tunneb seda talvel kui valgust on vähe, kuid osa inimesi kogeb vastupidist ehk sümptomid ilmuvad just kevadel ja suvel. Mõlemal juhul on tegemist päris seisundiga, mitte lihtsalt halva tujuga.

Aju reageerib valguse ja temperatuuri muutustele hormonaalselt. Serotoniini ja melatoniini tasakaal nihkub ning see mõjutab otseselt meeleolu, energiat ja und. Keha ei suuda alati kiiresti kohaneda ja see kohanemisraskus avaldub depressiivsete sümptomitena.

Hooajalise depressiooni puhul ei ole tegemist iseloomuveaga. See on füsioloogiline reaktsioon, mis vajab tähelepanu ja toetust, mitte iseenda kritiseerimist.

Sümptomid mida sageli ei märgata

Hooajalist depressiooni on raske ära tunda, sest ühiskond ootab kevadel ja suvel just rõõmu ja energiat. Kui ise tunned end tühjana ja väsinuna tekib kiiresti tunne et midagi on sinuga valesti. See ei ole tõsi.

Levinumad hooajalise depressiooni märgid:

• Pidev väsimus hoolimata piisavast unest

• Huvi kadumine asjade vastu, mis varem rõõmu pakkusid

• Raskus hommikul üles tõusta

• Ärrituvus ja sotsiaalne tõmbumine

• Raskus keskenduda

Mõned inimesed märkavad ka seda, et sümptomid tunduvad nii tavalised, et neid ei seostata üldse depressiooniga. Kui need märgid kestavad üle kahe nädala, tasub pöörduda spetsialisti poole.

Kehalised märgid

Keha annab sageli märku enne kui meel probleemi teadvustab. Peavalud, lihaspinged, seedehäired ja suurenenud tundlikkus müra või valguse suhtes võivad kõik olla hooajalise depressiooni kehalised väljendused.

Madal magneesiumitase on samuti seotud meeleolu kõikumistega. Keha vajab rohkem toetust just üleminekuperioodidel kui väliskeskkond kiiresti muutub.

Miks kevad ja suvi raskeks muutuvad

Kevadel pikeneb päev kiiresti ja see häirib une-ärkveloleku rütmi. Keha biorütm vajab aega kohanemiseks kuid sotsiaalne elu kiireneb samal ajal järsult. See lahknevus tekitab pinget ja kurnatust.

Suve puhul lisandub kuumus, mis mõjutab vereringet, energiataset ja une kvaliteeti. Kuum ilm võib muuta une pinnapealseks ja keha ei taastu öö jooksul piisavalt. Päevade pikkus tähendab ka seda, et pimedus, mis aitab uinuda tuleb hiljem.

Lisaks muutub suvel sotsiaalne tempo kiiremaks. Peod, reisid, välitegevused. Inimene, kes tunneb end juba kurnatuna kogeb seda survet topelt.

Sotsiaalne surve ja võrdlemine

Sotsiaalmeedia täitub suvel piltidega õnnelikest inimestest rannas ja pidudel. Kui ise tunned end tühjana ja väsinuna, siis tekib kiiresti tunne, et midagi on sinuga valesti. See võrdlemine süvendab depressiooni veelgi.

Oluline on mõista, et sotsiaalmeedia näitab valikulist pilti. Paljud inimesed kannatavad vaikselt samal ajal kui nende feed näitab ainult rõõmsaid hetki. Sa ei ole üksi. Kui tunned, et depressioon on muutunud raskeks, loe lähemalt raske depressiooni tunnustest.

Kuidas närvisüsteemi rahustada

Närvisüsteemi rahustamine on hooajalise depressiooni puhul üks olulisemaid samme. Keha vajab signaali, et tal on turvaline ja võib lõõgastuda. Seda signaali ei saa anda tahtejõuga vaid läbi kehaliste praktikate.

Lihtsad sammud närvisüsteemi toetamiseks:

• Aeglane sügav hingamine 5 minutit päevas

• Kindel uneaeg ja ärkamisaeg

• Regulaarsed söögiajad

• Rahulik liikumine looduses

• Digitaalpausid õhtuti

Regulaarne rutiin aitab samuti. Kindel uneaeg, söögiaeg ja liikumine annavad kehale ennustatavuse tunde. See vähendab alateadlikku ärevust ja aitab meeleolul stabiilsemaks muutuda. Loe ka kuidas stress, ärevus ja lihaspinge omavahel seotud on.

Liikumine on samuti oluline kuid hooajalise depressiooni puhul ei pea see olema intensiivne treening. Rahulik jalutuskäik looduses, kerge venitus või jooga aitavad kehal pingest vabastada ilma lisastressi tekitamata. Eesmärk on liikuda just nii palju kui keha täna lubab.

Floating ja hingamine hooajalise depressiooni korral

Floating pakub kehale midagi mida igapäevaelus harva kogeme ehk täieliku stimulatsioonivabaduse. Soojas Epsomi soolases vees hõljudes kaob kehakaal, müra ja visuaalne info. Närvisüsteem saab päriselt välja lülituda.

Uuringud näitavad, et floating vähendab kortisooli taset ja aktiveerib parasümpaatilise närvisüsteemi. Pärast seanssi kirjeldavad inimesed sageli kergemat meelt, paremat und ja vähem ärevust. Need on täpselt need asjad, mida hooajaline depressioon röövib. Loe ka kuidas depressioon ja floating omavahel seotud on.

Vabastav hingamine aitab alla surutud emotsioone, mis on kehasse aegadega kogunenud vabastada. Paljud inimesed ei teadvusta kui palju pinget nad kannavad kuni hingamissessioon toob selle pinnale ja lahti laseb. See ei ole alati mugav kuid tulemus on kergendus. Loe ka kuidas magneesium, uni ja stress omavahel seotud on.

Koos moodustavad floating ja vabastav hingamine tugeva toe närvisüsteemile just neil perioodidel kui keha ja meel on üleminekuga hädas. Lisainfot hooajalise depressiooni kohta leiad Eesti Psühholoogide Liidu kodulehelt.

Broneeri aeg Hingamiskeskuses juba täna!

Uutele klientidele on meil Keha ja meele 3x proovipakett