Meditatsioon ja närvisüsteemi puhkus igasse päeva

Mida meditatsioon sinu närvisüsteemile päriselt teeb

Meditatsioon ei pea olema tundidepikkune vaikne istumine joogamatil vaid võib olla ka lihtne viis, kuidas anda oma närvisüsteemile lühike paus keset tavalist päeva. Kui õppida märkama, kuidas hingamine, keha ja tähelepanu omavahel seotud on, muutub meditatsioon pigem praktiliseks tööriistaks kui millekski müstiliseks või kättesaamatuks. Just järjepidevad väikesed hetked, mitte harvad “ideaalsed” meditatsioonid loovad ajapikku rahulikuma ja vastupidavama sisetunde.

Mida meditatsioon tegelikult teeb

Meditatsiooni puhul räägitakse sageli lihtsalt sellest, et see rahustab meelt, kuid sügavamal tasandil on tegu tähelepanu suunamise oskusega. Kui sa tood tähelepanu uuesti ja uuesti tagasi hingamisele, kehale või hetke kogemusele annab see närvisüsteemile signaali, et praegu ei ole vaja võidelda ega põgeneda. Nii hakkabki keha tasapisi vahet tegema päris ohu ja lihtsalt äreva mõtte vahel ning see loob rohkem sisemist turvatunnet.

Ajapikku muutub meditatsioon justkui treeninguks, kus harjutad oma meelt mitte iga mõttega kaasa minema. Selle asemel õpid märkama, et mõte tuli ja läks ilma, et peaksid seda kohe uskuma või selle põhjal reageerima. See ei tähenda, et sa enam üldse ei ärritu või ei muretse vaid pigem seda, et sul on rohkem ruumi valida, kuidas sa ennast sellistes hetkedes toetad.

Meditatsiooni mõjud närvisüsteemile:

• Aitavad eristada päris ohtu ja lihtsalt muremõtet

• Loovad kehas signaali, et võitle-või-põgene režiim võib taanduda

• Suurendavad tunnet, et sa saad oma reaktsioone teadlikumalt juhtida

Miks mediteerimine tihti ei toimi

Väga paljud inimesed ütlevad, et nad on meditatsiooni proovinud, kuid see lihtsalt ei toimi sest “mõtted ei jää vait”. Kui oled pikalt olnud stressis, ärevil või üle koormanud on täiesti loomulik, et meel on lärmakas ja ei rahune kohe esimestel minutitel. Kui võtta meditatsiooni kui projekti, kus eesmärk on mõtted täielikult välja lülitada tekibki pettumus ja tunne, et sa teed midagi valesti.

Sageli on probleem hoopis ootustes ja selles, mis seisundis sa mediteerima istud. Kui keha on üleväsinud, närvisüsteem juba punases ja päev täis lahendamata olukordi on väga keeruline lihtsalt silmad kinni panna ja oodata sügavat rahu. Sellisel juhul võib olla kasulikum alustada hoopis lühemate hetkede ja liikuvamate praktikatega, et keha ja meel saaksid tasapisi harjuda sellega, et pausid on ohutud.

Liiga väsinud, et rahuneda

On täiesti võimalik, et meditatsioon tundub sulle raske mitte seetõttu, et sa “ei oska” vaid seetõttu, et su keha on lihtsalt liiga väsinud. Kui oled kaua olnud pinges, maganud halvasti või pidanud kandma rohkem vastutust kui tavaliselt on närvisüsteem headest kavatsustest hoolimata ülierutunud. Sellises seisus võib vaikselt istumine ja silmade sulgemine hoopis tõsta ärevust, sest kõik, mis on seni kõrvale lükatud tõuseb järsku esile.

Sellisel juhul ei ole mõtet ennast süüdistada ega proovida tahtejõuga veel rohkem pingutada. Palju toetavam on alustada meditatsiooniga lühemalt ja pehmemalt näiteks keskendudes ainult hingamisele või keha aistingutele mõne minuti kaupa. Kui keha saab tasapisi kogeda, et rahunemine ei ole ohtlik muutub ka meditatsioon aja jooksul kergemaks ja loomulikumaks.

Lihtsad meditatsiooniharjutused päevale

Meditatsioon ei pea alati toimuma ideaalses vaikuses ja eraldi toas vaid saab põimuda ka tavalisse päeva. Üks lihtsamaid harjutusi on võtta paar korda päevas hetk, kus suunad tähelepanu ainult hingamisele ja tunnetad, kuidas õhk liigub sisse ja välja. Isegi mõni rahulik hingamistsükkel võib olla väike “restart” mis aitab närvisüsteemil korraks pingest lahti lasta.

Teine lihtne viis on tuua tähelepanu keha aistingutele mõne igapäevase tegevuse ajal, näiteks kõndides, süüa tehes või nõusid pestes. Selle asemel, et samal ajal telefoni sirvida või peas vestlusi läbi mängida märkad teadlikult, kuidas jalad astuvad, käed liiguvad või vesi nahale langeb. Nii muutub tavaline tegevus väikeseks meditatsiooniks, kus kohalolu ja rahu saavad samm-sammult kasvada.

Igapäevased viisid mediteerida:

• Mõni teadlik sügav hingetõmme enne uue ülesande alustamist

• Tähelepanu toomine keha aistingutele liikumise või kodutoimingute ajal

• Lühike paus, kus sulged silmad ja kuulad ümbritsevaid helisid hindamata neid

Meditatsiooni saab harjutada ka lühikese pausina pingelise tööpäeva keskel. Kui märkad, et oled end jälle automaatselt pingesse tõmmanud võid korraks silmad sulgeda või lihtsalt pilgu aknast välja suunata ja võtta mõned sügavamad hingetõmbed. See ei võta kaua aega kuid saadab kehale selge sõnumi, et sa ei pea kogu aeg maksimumrežiimil olema.

Meditatsioon koos teiste praktikatega

Isegi kui meditatsioon on väga tugev tööriist ei pea see olema ainus viis, kuidas rahuneda ja endaga paremasse kontakti jõuda. Paljudele inimestele sobib see paremini siis kui see on ühendatud millegi füüsilisema või meelele lihtsamini mõistetavaga nagu liikumine, vette minek või juhendatud hingamine. Nii tekib tunne, et sa ei pea vaikuses üksi oma mõtetega olema vaid sul on konkreetne raam ja tugi mille sees rahuneda.

Meditatsioon võib olla ka osa laiemast enesehoiu rutiinist, kuhu kuuluvad näiteks hooliv uni, keha liikumine, sügavamad hingamisharjutused ja aja võtmine endale olulisteks tegevusteks. Kui närvisüsteem saab tuge mitmest suunast korraga ei pea meditatsioon üksi kogu koormat kandma. See muudab praktika pehmemaks, sest sa ei oota ühelt lühikeselt istumiselt täielikku elumuutust vaid võtad seda kui ühte pusletükki suuremas pildis.

Meditatsioon, hingamine ja floating

Kui sul on kogemus juhendatud hingamise või rahustavate hingamisharjutustega tunned tõenäoliselt, kuidas sügavam ja teadlikum hingamine aitab mõtteid aeglustada ja kehasse rohkem ruumi luua. Sama kehtib meditatsiooni puhul ainult et rõhk on veidi rohkem tähelepanu suunal ja mõtete lahti laskmisel. Nii vabastav hingamine kui meditatsioon kasutavad keha loomulikke mehhanisme selleks, et närvisüsteem saaks signaali turvalisusest.

Floating pakub omakorda keskkonda, kus välised stiimulid on miinimumini viidud nii, et meditatsioonilaadne seisund võib tekkida ka ilma suure pingutuseta. Kui sa lamad soojas vees ja keha ei pea end kandma ei ole vaja tegeleda külmatunde, müra või visuaalse infoga ning meel saab kergemini sissepoole pöörduda. Paljud inimesed kogevad pärast sellist puhkust, et meditatsioon tavapärases keskkonnas muutub lihtsamaks, sest närvisüsteem teab juba, mis tunne on sügavamalt rahuneda. Kui tahad sellest dünaamikast pikemalt lugeda vaata postitust floatingu, meditatsiooni ja teadveloleku kohta.

Kuidas alustada ja järjepidevaks jääda

Kõige olulisem meditatsiooniga alustades ei ole perfektne tehnika vaid see, et sa lood endale realistliku ja hellameelse rütmi. Kui võtad eesmärgiks iga päev tund aega mediteerida on väga tõenäoline, et mõne päeva pärast tundub see liiga suure kohustusena. Kui aga alustada kasvõi mõnest minutist, mis on sidunud juba mõne olemasoleva harjumusega on lihtsam kogeda väikseid õnnestumisi ja sealt edasi liikuda.

Järjepidevuse hoidmisel aitab palju see kui sa ei kasuta meditatsiooni enda kritiseerimiseks. On täiesti tavaline, et mõni päev tundub meel rahulikum ja mõni päev on meditatsiooni ajal peas eriti palju müra. Selle asemel et mõelda, et “täna oli halb meditatsioon” võid lihtsalt märgata, et just selline su seis praegu on ja ka see on osa praktikast. Nii muutub meditatsioon aja jooksul kohaks, kuhu saab tulla ausalt ja hinnanguid vähem mitte järjekordseks pingutuseks, mida peab ideaalselt tegema. Kui soovid väga lihtsat algust vaata juhist postitusest meditatsioon algajatele.

Kui tunned, et närvisüsteem vajab lisaks meditatsioonile ja hingamisharjutustele ka sügavamat kehalist rahunemist võib üheks heaks toeks olla floating koos Epsomi sool vanniga, mis aitab pinges lihastel lõdvestuda. Meditatsiooni, teadliku hingamise ja lõõgastava veekogemuse kombineerimine loob kehale ja meelele ruumi, kus rahu ei ole ainult idee vaid päriselt kogetav seisund.

Kui huvitab meditatsiooni ja floatingu teaduslik taust laiemalt saad inglise keeles lugeda ühe populaarse ülevaate artikli siit: The science of meditation and mindfulness.

Broneeri aeg Hingamiskeskuses juba täna!

Uutele klientidele on meil Keha ja meele 3x proovipakett