Vabastav hingamine Tallinnas: sügav paus närvisüsteemile

Mida vabastav hingamine sinu kehas ja meeles muudab

Vabastav hingamine ei ole lihtsalt rahustav harjutus, vaid praktiline viis luua sügavam kontakt iseendaga ja toetada keha loomulikku tasakaalu. Regulaarne praktikaga aitab märgata, mis tegelikult sinu sees toimub ning vabastada pingeid, mis on kogunenud kehasse ja alateadvusse.

Mis on vabastav hingamine

Vabastav hingamine on teadlik ja ühendatud hingamispraktika, kus sisse ja väljahingamiste vahele ei tehta pause ning hingamine muutub tavapärasest sügavamaks ja intensiivsemaks. Selline hingamine aktiveerib keha loomulikud isetervenemise mehhanismid ja aitab tuua pinnale tunded, mälestused ja uskumused, mis on seni olnud justkui taustal peidus.

Vabastava hingamise juured on erinevates hingamistöö suundades, kus on ühendatud nii kehatöö, psühholoogia kui ka teadveloleku praktika. Oluline osa on teadlikul otsusel jääda kohal ka ebamugavate tunnete keskel, mitte neid alla suruda või ignoreerida. Just see eristabki vabastavat hingamist tavalisest sügavamast hingamisharjutusest, mida kasutatakse näiteks kiireks rahunemiseks.

Vabastava hingamise kasud:

• Sügavam kontakt oma keha ja tunnetega

• Pikaajaliselt kogunenud pingete ja stressi leevenemine

• Võimalus märgata alateadlikke uskumusi ja harjumusi, mis enam ei toimi

Kuidas hingamissessioon toimub

Vabastava hingamise sessioon algab lühikese vestluse ja häälestusega, et luua turvaline ja selge raam kogu protsessile. Terapeut aitab sõnastada fookuse, millega hingaja soovib selles kohtumises töötada, olgu selleks stress, väsimus, suhteküsimused või lihtsalt soov paremini iseend tunnetada. Seejärel räägitakse läbi, kuidas ühendatud hingamine käib ja mida sessiooni ajal võib kogeda.

Pärast ettevalmistust algab ühendatud hingamise osa, mis kestab tavaliselt vähemalt ühe tunni. Hingaja lamab mugavalt matil või lamamistoolil, silmad suletud, keha võimalikult lõdvestunud. Hingamine on pidev, ilma pausideta sisse ja väljahingamise vahel ja toimub avatud suu kaudu. Terapeut on kogu aeg kohal ning aitab hoida kontakti sellega, mis kehas ja meeles toimub.

Sessiooni lõpus liigub tempo tasapisi rahunemise suunas, hingamine muutub õrnemaks ja keha saab puhata. Mõne aja pärast istutakse koos terapeudiga üles ja jagatakse, mida hingamise ajal kogesid ja milliseid taipamisi märkasid. See aitab kogemust paremini integreerida ja seostada igapäevaeluga. Kui soovid sama rahunemist kogeda ka vees võib sind toetada floating.

Ettevalmistus ja turvaline ruum

Enne sessiooni algust on oluline, et hingaja tunneks end ruumis võimalikult hoituna ja mugavalt. See tähendab, et keha saab olla soojas, käepärast on pleed, vesi ja kõik vajalik, et ei peaks hingamise ajal praktiliste asjade pärast muretsema. Terapeut selgitab juba alguses, et hingaja võib igal hetkel öelda kui midagi on ebamugav ning protsessi saab alati aeglustada või korraks katkestada.

Turvaline ruum tähendab ka seda, et kogu kogetu jääb konfidentsiaalseks ja hinnangute vabaks. Vabastav hingamine võib esile tuua väga erinevaid tundeid, alates suurest rõõmust kuni sügava kurbuseni ja on oluline teada, et kõik see on aktsepteeritud.

Mida võib sessioonil kogeda

Iga vabastava hingamise sessioon on erinev ja kogemus võib muutuda isegi siis kui käid regulaarselt hingamas. Väga sageli tuntakse kehas surinaid, soojust, külmavärinaid või kerget pinget kätes ja jalgades, sest energia hakkab liikuma kohtades, mis on olnud pikalt justkui kinni. Mõnikord võib hingamine muutuda intensiivsemaks, tekib soov ohata, liigutada käsi või jalgu või väljendada häälega seda, mis sees toimub. Just seda sügavamat lihaste ja närvisüsteemi lõdvestust toetab ka floating.

Emotsionaalsel tasandil võivad pinnale kerkida kurbus, viha, hirm, rõõm või tänutunne. Mõni inimene nutab, mõni naerab, mõni tunneb, et justkui vana raskus kukub südamelt. Võib tulla ka mälupilte lapsepõlvest, suhetest või elusündmustest, mis on jätnud jälje isegi kui sa ei ole neid ammu teadlikult meenutanud.

Levinumad kogemused sessiooni ajal:

• Kehalised aistingud nagu surinad, soojus või külmavärinad

• Emotsioonide vabanemine nutu, naeru või viha kaudu

• Mälupildid ja taipamised, mis aitavad elu selgemalt näha

On ka täiesti tavaline et mõnel sessioonil ei toimu midagi väga dramaatilist, vaid pigem koged sügavat vaikust ja rahunemist. Vahel ongi närvisüsteemil kõige rohkem vaja just seda, et ta saaks mõneks ajaks koormast maha astuda ja lihtsalt puhata. Sellele aitavad kaasa nii vabastav hingamine kui ka sügav floating.

Pärast vabastava hingamise sessiooni

Pärast sessiooni tunneb enamik inimesi end kergemana, rahulikumana ja kuidagi rohkem iseendana. Kehas võib olla mõnus väsimus, sarnane tundele pärast head trenni või pikka jalutuskäiku kuid mõnikord on ka vastupidi rohkem energiat ja selgust. Sageli öeldakse, et hingamine justkui puhastas pea ära ja mõtted ei tormle enam nii kiiresti.

Oluline on pärast sessiooni anda endale natuke aega, et mitte kohe tagasi kiiresse argipäeva sukelduda. Hea on võtta hetk sooja tee, rahuliku jalutuskäigu või vaikse olemise jaoks, et kogemus saaks rahulikult settida. Kui esile tulid sügavamad emotsioonid või olulised taipamised, võib olla kasulik need endale kirja panna.

Mõnikord jätkab protsess liikumist ka päevade jooksul pärast sessiooni. Võid märgata, et oled teatud olukordades rahulikum, julged selgemalt piire seada või tajud keha signaale teistmoodi kui varem. Paljud hingajad on kogenud, et vabastav hingamine koos teadliku lõõgastusega, näiteks soojas vees hingamise või floatinguga aitab luua sügavamat ja püsivamat muutust.

Kellele ei pruugi sobida

Kuigi vabastav hingamine on paljudele väga toetav praktika ei sobi see kõigile ja igas olukorras. Teatud diagnooside puhul nagu näiteks raskemad psüühikahäired või mõni tõsisem neuroloogiline seisund võib intensiivne hingamine olla liiga koormav. Sellisel juhul on alati oluline pidada eelnevalt nõu nii oma arstiga kui ka hingamisterapeudiga.

Ka väga kõrge vererõhu või värskete operatsioonide ja traumade korral tuleb hingamistöö plaan hoolikalt läbi rääkida. Sageli on võimalik leida rahulikum, keha säästev viis sellega tegeleda kuid mõnikord on mõistlik aktiivsemad praktikad edasi lükata.

Miks vabastav hingamine toetab tervenemist

Vabastav hingamine aitab kehal lahti lasta pingetest, mis on tekkinud aastaid kestnud stressi, alateadlike harjumuste ja allasurutud tunnete mõjul. Kui hingamine muutub sügavamaks, saab keha rohkem hapnikku ja veri hakkab intensiivsemalt liikuma, mis omakorda toetab rakkude uuenemist ja ainevahetuse tasakaalu. Samal ajal rahuneb närvisüsteem, mis on sageli olnud pikalt häireseisundis. Just siin toetab keha taastumist ka magneesiumirikas Epsomi sool, mis lõdvestab lihaseid ja toetab und.

Kui keha, meel ja süda saavad omavahel paremasse kontakti on lihtsam märgata, mis tegelikult koormab ja teha muutusi, mis päriselt toetavad. Vabastav hingamine ei võta kelleltki vastutust ära, kuid annab väga otsese kogemuse, et muutus on võimalik ja, et kehas on olemas ressursid, mida igapäevases kiirustamises ei märka. Sellest kirjutame põhjalikumalt ka blogipostituses „kasud kehale, närvisüsteemile ja meelele“ kus vaatame, kuidas hingamine toetab tervenemist erinevatel tasanditel.

Regulaarne praktika aitab luua uue harjumuse, kus pingete korral ei pöörduta ainult väliste lahenduste poole vaid märgatakse esimesena oma hingamist. Nii võib igast sessioonist saada justkui treening, mis õpetab kehal ja meelel koos töötama. Kui soovid paremini mõista, kuidas floating, vabastav hingamine ja magneesium koos toetavad stressi, ärevuse ja lihaspingete leevenemist loe ka postitust „Stress, ärevus ja lihaspinge: floating, Epsomi sool ja hingamine“.

Broneeri aeg Hingamiskeskuses juba täna!

Uutele klientidele on meil Keha ja meele 3x proovipakett