Floating aitab ärevust leevendada ja kehatunnetust parandada

Floating ja ärevuse leevenemine

Floatingu ajal saad lõpuks olla iseendaga, ilma pideva müra, kohustuste ja ekraanideta. Vaikses ja toestavas Epsom soola vees muutuvad keha sisemised aistingud selgemaks ning aju saab võimaluse tajuda, mis sinu sees toimub. Nii saab floatingust ruum, kus ärevus saab tasapisi vaibuda ja tekib sügavam kontakt oma keha ja sisemise rahuga.

Mis on interotseptsioon

Interotseptsioon tähendab seda kui hästi sa märkad ja mõistad keha sisemisi aistinguid, näiteks südamelööke, hingamist või pinget kõhus. See on nagu sisemine kompass, mis aitab aru saada, kas su keha on rahulik või häireseisundis, kas vajad puhkust või liikumist. Kui see kompass on selge, siis on lihtsam märgata, millal ärevus tase hakkab tõusma ja leida hetk, et enne tippu jõudmist pidurit tõmmata.

Interotseptsioon ja emotsioonid on seotud, sest me kogeme tundeid läbi keha. Kui süda põksub, hingamine kiireneb ja kõht tõmbub kokku, siis aju võib neid signaale tõlgendada ohuna, mis võimendab ärevust. Kui oskus neid signaale märgata ja rahustada paraneb, muutub lihtsamaks ka emotsioonide juhtimine ja turvatunne iseenda sees. Uuringud interotseptsiooni ja vaimse tervise seoste kohta kinnitavad, et parem kehatunnetus toetab emotsioonide reguleerimist ja ärevuse vähenemist.

Kui interotseptsioon on häiritud, võib aju kas ignoreerida keha signaale või vastupidi reageerida liialt tugevasti isegi väikestele muutustele. Nii on lihtne sattuda nõiaringi, kus iga südamepekslemine tundub ohuna ja iga pingestatud hingeõhk tundub algava paanikahoona. Floating loob keskkonna, kus saad neid signaale uuesti õppida tundma rahulikus olekus, nii et südamelöögid ja hingamine ei tähenda enam automaatselt ohtu.

Interotseptsiooni olulisus ärevuse puhul:

• Aitab varem märgata, millal ärevus kehas tõusma hakkab

• Aitab eristada, kas tegemist on tegeliku ohuga või tuttava kehareaktsiooniga

• Aitab paremini aru saada, mida keha vajab, et rahuneda

Keha ja meele koostöö

Keha ja meel töötavad kogu aeg koos isegi kui tundub, et elad ainult peas ja mõtetes. Kui mõtted lendavad ja keha on samal ajal pinges, hingamine pinnapealne ning kõht sõlmes, tekib sisemine konflikt, mis hoiab ärevust üleval. Sageli ei oska me seda seost märgata, sest oleme harjunud keha signaale eirama ja keskenduma pigem tegemist vajavatele asjadele.

Kui keha signaalid ja mõtted hakkavad rohkem ühte jalga käima, muutub ka enesetunne stabiilsemaks. Näiteks kui märkad, et süda lööb kiiremini enne olulist kohtumist kuid oskad samal ajal hingamist rahustada ja meenutada, et see on närvisüsteemi loomulik reaktsioon, siis ärevus ei kasva nii suureks. Floating aitab keha ja meele koostööd uuesti häälestada, sest rahunenud kehas on lihtsam kogeda rahulikumaid mõtteid ja näha, et keha ei ole tegelikult ohus.

Kui oled aastaid pidanud oma keha tülikaks kaaslaseks, kes “rikub tuju” südamekloppimise, pingete või kõhuvaluga, siis on mõistetav, et sa ei taha nende aistingutega kontakti. Ometi on just see kontakt vajalik, et ärevuse nõiaring katkeks. Floatingus harjub närvisüsteem tasapisi sellega, et sisemised aistingud võivad olla tugevad, aga samal ajal saab kehal olla turvaline ja rahulik.

Kui signaalid lähevad segamini

Kui aju tõlgendab iga väiksematki kehasignaali ohuna, tekib tunne nagu keha ja meel räägiksid erinevates keeltes. Süda annab märku, et midagi toimub, aga meel vastab paanikaga, kuigi tegelikku ohtu ei ole. Nii võivad kõige tavalisemad aistingud, näiteks kerge pinge rinnus või kõhus, käivitada kohe katastroofimõtted.

Floatingu ajal õpid neid signaale märkama olukorras, kus ei ole vaja kuhugi joosta ega midagi tõestada. Vaikus, pimedus ja toetav magneesiumirikas vesi annavad kehale signaali, et praegu on turvaline ning ajul on võimalus kogeda, et südamelöögid, hingamine ja teised aistingud võivad olla intensiivsed ilma, et nendega peaks midagi “kähku ette võtma”. See kogemus aitab hiljem igapäevaelus ära tunda, millal on tegemist loomuliku kehareaktsiooniga, mitte algava kriisiga.

Kuidas floating aitab rahuneda

Floatingu vannis muutub esimesena see kui palju sinu närvisüsteem peab infot töötlema. Päeva jooksul pommitavad sind helid, valgus, ekraanid ja teiste inimeste emotsioonid, mis hoiavad aju valmisolekus. Floatingu ajal aga kaovad need taustamürad ära ja alles jäävad ainult sina, vesi ja su hingamine. See lihtsus annab närvisüsteemile signaali, et nüüd võib valvsust maha võtta ja lubada endal sügavamalt välja lülituda.

Teiseks loob floating kogemuse, et sinu kehal on koht, kus tal on lubatud lõdvestuda. Soe Epsomi soola vesi hoiab keha pinnal nii, et ükski lihas ei pea tööd tegema ning see on närvisüsteemi jaoks selge sõnum, et sa ei pea praegu “valvel olema”. Kui kehas olev pinge hakkab tasapisi vähenema, saad ka sina hakata tähele panema, mis su sees toimub ilma, et peaksid kohe muretsema, mida see tähendab.

Kolmandaks aitab floating muuta seda, kuidas sa oma sisemisi aistinguid tajud. Kui oled harjunud, et südamepekslemine tähendab alati halba, siis võib olla üllatav kogeda, et floatingu ajal võivad südamelöögid tunduda selged ja samas rahustavad. Vaikne keskkond ja toetatud keha loovad uue seose, kus tugevad aistingud ei võrdu enam automaatselt paanikaga.

Mida floatingus koged:

• Vähem välist müra ja infot, rohkem ruumi iseendale

• Sügavam lihaste lõdvestus ja kergem enesetunne kehas

• Võimalus kogeda, kuidas ärevus võib vaibuda ilma pingutamata

Teadusuuringud ja ärevuse langus

Uuringud näitavad, et floating ei ole ainult mõnus lõõgastus, vaid võib anda märgatava leevenduse ärevusele. Töödes, kus vaadeldi kliinilise ärevuse ja depressiooniga inimesi, selgus, et isegi üks seanss aitas vähendada seisundi ärevust, stressi ja negatiivset meeleolu ning tõi kaasa sügavama rahutunde. Sageli kaasnesid sellega ka füsioloogilised muutused, näiteks vererõhu ja lihaspinge langus.

Eraldi on uuritud inimesi, kellel on kõrge ärevustundlikkus, see tähendab hirm kehas tekkivate ärevuse sümptomite ees, näiteks südamepekslemine või hingamisraskus. Pärast floatingu seansse vähenes nende ärevuse tase ning kasvas teadlikkus oma südamelöökidest ja hingamisest rahulikus olekus. Keha signaalid ei kadunud, kuid nende tähendus muutus: need ei tundunud enam ähvardavad, vaid said osaks rahustavast kogemusest.

Kellele floating eriti sobib

Floating sobib hästi neile, kellel on raske lõdvestuda tavapärasel viisil, näiteks diivanil pikali olles või mediteerides, sest mõtted lähevad kiiresti ärevaks ja keha tundub rahutu. Kui sul on tunne, et sa ei oska “niisama olla”, siis floatingu ajal toetab sind keskkond ise nii, et sul ei ole vaja pingutada, et lõõgastuda, vaid keha libiseb tasapisi sügavamasse rahu tundesse.

Samuti on floating hea tugi neile, kellel on kehapildiga või sisemiste aistingute talumisega raskusi, näiteks paanikahoogude või läbipõlemise korral. Turvaline ja privaatsust pakkuv ruum aitab sammhaaval kasvatada usaldust oma keha vastu nii, et sa ei pea enam oma sisemisi signaale kartma, vaid saad neid näha kui sõnumeid, mis aitavad enda eest paremini hoolitseda. Läbipõlemise, kroonilise stressi ja ärevuse teemal saad rohkem lugeda ka Hingamiskeskuse blogist, näiteks postitustest “Krooniline ärevus ja närvisüsteemi üleväsimus: floatingu abi” ja “Stress, ärevus ja lihaspinge: floating, Epsomi sool ja hingamine”.

Kuidas teha esimene samm

Esimene samm ei pea olema suur ega perfektne, piisab kui annad endale loa tulla üheks tunniks argipäevast välja. Võid võtta floatingu seansi kui katset, kus sa ei pea midagi tõestama ega saavutama, vaid ainult märkama, kuidas su keha reageerib uuele ja turvalisele keskkonnale. Juba see otsus, et valid üheks tunniks iseenda, mitte ekraani või kohustused on oluline signaal sinu närvisüsteemile.

Kui tunned, et ärevus teeb sind ettevaatlikuks, võid enne esimest seanssi kirja panna oma suurimad mured ja küsimused, et need koos spetsialistiga läbi arutada. Nii saad kindlustunde, et sa ei pea kogema midagi, milleks sa valmis ei ole ja võid tempo seansi jooksul ise valida. Sammhaaval kogetud turvalised kogemused kehas loovad uue harjumuse, kus rahunemine ei ole enam juhus, vaid midagi, mida saad teadlikult endale lubada. Kui tunned, et tahad lisatuge emotsioonide ja kehapinge vabastamiseks, võid kombineerida floatingu ja vabastava hingamise seansse, millest räägime lähemalt postitustes “Ärevus ja sotsiaalne ärevus: floating ja vabastav hingamine” ning “Ärevuse leevendamine floatingu ja vabastava hingamisega Tallinnas”.

Broneeri aeg Hingamiskeskuses juba täna!

Uutele klientidele on meil Keha ja meele 3x proovipakett