Floating ja interotseptsioon – teaduspõhine tee ärevuse leevendamiseni ja meelerahuni

Häälestumine oma sisemistele aistingutele läbi floatingu

Kui me räägime inimese meelt tajudest, mõtleme tavaliselt viiele põhilisele meelele: puudutus, nägemine, lõhn, kuulmine ja maitse. Kuid lisaks neile on meie kehal mitmeid vähem tuntud tajusid, mis annavad sügavamat infot selle kohta, mis meie sees toimub – näiteks termoceptsioon (kehatemperatuuri taju), notsitseptsioon (valu taju) ja equilibrioceptsioon (tasakaalu taju).
Üks neist vähem tuntud meeltajudest on interotseptsioon – oma kehasiseste aistingute taju, nagu südamelöögid ja hingamine. Nagu ütleb floatingu uurija Dr. Sahib Khalsa: „See on nagu sisemine selfie.“

Mis on interotseptsioon?

Interotseptsiooni võib võrrelda teiste kehaliste tajudega, näiteks:

• Eksterotseptsioon – tajud väljastpoolt keha läbi viie põhitaju.

• Propriotseptsioon – ruumitaju ja teadlikkus oma keha asendist.

Need kõik koos aitavad ajul vastata küsimusele: „Kuidas ma end tunnen?“ Kui teame, kus me ruumis oleme, mis on meie ümber ja mis toimub meie kehas, on lihtsam mõista oma enesetunnet ning leida viise tasakaalu taastamiseks. Kui üks neist süsteemidest ei tööta korralikult, võib muutuda keeruliseks oma tunnete ja emotsioonide kirjeldamine.

Interotseptsioon ja emotsioonid

Uuringud on näidanud, et meie emotsioonide reguleerimine on seotud interotseptsiooni tasemega. Kui me ei oska hästi tajuda, mis kehas toimub, on emotsioonidega raskem toime tulla – see võib suurendada ärevust. Kui aga oleme rohkem ühenduses oma sisemiste aistingutega, oleme ka emotsionaalselt tasakaalukamad.
Sellel on ka evolutsiooniline põhjus: mida teadlikumad olid meie esivanemad oma keha signaalidest, seda kiiremini said nad reageerida vajadustele – kas oli vaja toitu, sooja või varju.

Lahknevus keha ja meele vahel

Kui keha ja mõistuse tajud ei ole kooskõlas, tekib raskusi sisemiste signaalide järgimisel. See võib tuua kaasa ärevust ja segadust, sest me ei oska oma tunnet täpselt sõnastada. Uuringud on näidanud, et floating võib tugevdada sisemiste aistingute tajumist. Vaikuses ja väliste ärritajate puudumisel muutuvad südamelöögid ja hingamine palju selgemalt tajutavaks. See „kehaga ühenduse“ tunne võib kesta ka väljaspool paaki. Seetõttu uuritakse tänapäeval üha enam, kuidas floating võiks aidata ärevusega inimesi, kellel on raskusi oma sisemiste aistingute sidumisega emotsioonidega.

Floating ja teadusuuringud

Ärevustundlikkus (AS) tähendab hirmu ärevuse sümptomite ees – eriti nende ees, mis tekivad kehas (nt südamepekslemine). See võib kaasa tuua kroonilist ärevust, mõjutada immuunsüsteemi toimimist ja vallandada paanikahooge. Küsimus, mida teadlased uurisid: kas floating võiks aidata kõrge AS-iga inimesi, parandades nende ühendust oma kehaga?

2017. aastal viisid Dr. Justin Feinstein ja Dr. Sahib Khalsa läbi uuringu, kus võrreldi floatingut loodusdokumentaali vaatamisega. Tulemused olid huvitavad:

• Floating vähendas ärevuse taset oluliselt rohkem kui dokumentaali vaatamine.

• Osalejatel langes vererõhk ja vähenes lihaspinge.

• Nad tundsid oma hingamist ja südamelööke tugevamalt, isegi üle kogu keha (näos, peas ja seljal).

• Paranes võime keskenduda sisemistele aistingutele.

Uuring näitas, et floating vähendab üldist ärevust ning suurendab interotseptsiooni, eriti südame ja hingamise kaudu.

Kokkuvõte

Paljud ärevushäired saavad alguse sellest, et keha ja meel ei tööta kooskõlas. Floating võib aidata taastada seda ühendust, suurendades teadlikkust oma sisemistest aistingutest. Varased uuringud viitavad, et see võib olla eriti kasulik inimestele, kellel on tugev ärevus. Floatingu kaudu võib õppida paremini kuulama oma keha, mõistma oma emotsioone ja saavutama tasakaalu vaimse ning füüsilise seisundi vahel.