Krooniline ärevus ja närvisüsteemi üleväsimus: floatingu abi

Krooniline ärevus ja närvisüsteemi üleväsimus

Kroonilise ärevuse puhul ei piisa sageli sellest, et heita lihtsalt pikali ja puhata. Kui närvisüsteem on pidevalt pinges olnud ei lülitu keha ise rahurežiimi ja tavaline puhkus ei anna päris kergendust. Floatingu ajal saad kogeda teistsugust sensoorset puhkust, kus välised ärritajad taanduvad ja närvisüsteemil on lihtsam rahuneda.

Mis on krooniline ärevus

Krooniline ärevus ei ole ainult muretsemine vaid seisund, kus keha stressireaktsioon püsib pikalt aktiivne ka siis kui otsest ohtu ei ole. Aju hoiab närvisüsteemi justkui pidevas võitle või põgene valmisolekus, mis tõstab pulssi, pingestab lihaseid ja häirib seedimist ning und.

Kui see kestab kuid või aastaid muutub ärevus justkui taustamüraks ja inimene harjub sellega, et on kogu aeg natuke pinges, väsinud ja ülierutunud ning ei märkagi kui palju energiat see kehast iga päev ära võtab. Üks võimalus seda mustrit murda on tuua igapäevaellu teadlikke hingamispraktikaid, näiteks vabastav hingamine, mis aitab parasümpaatilisel närvisüsteemil rohkem sõna saada.

Närvisüsteemi üleväsimus kehas

Närvisüsteemi üleväsimus tähendab, et autonoomne närvisüsteem on olnud liiga kaua pingeseisundis ja on kaotanud osa oma paindlikkusest. Keha näitab seda märkidega nagu püsiv väsimus, lihaspinged, peavalud, ajuudu, unehäired, ülitundlikkus müra ja valguse suhtes ning tunne, et iga uus stressor on liiga palju.

Uuringud näitavad, et krooniline stress võib muuta nii stressihormoonide nagu kortisool kui autonoomse närvisüsteemi reaktsiooni nii, et keha kas reageerib üle või vastupidi ei suuda enam normaalselt reageerida. Kui siia lisandub magneesiumipuudus võivad pinged ja ärevustunne veelgi süveneda, seetõttu sobib osadele klientidele toetuseks ka Epsomi sool vanni või floatingu seanss magneesiumirikkas vees.

Närvisüsteemi üleväsimuse tüüpilised märgid:

• Püsiv väsimus mida puhkus ei leevenda

• Lihaspinged peavalud seedehäired ja südamekloppimine

• Ülitundlikkus müra valguse ja teiste inimeste suhtes

Esimesed märgid üleväsimusest

Esimesed märgid närvisüsteemi üleväsimusest on sageli hiilivad, uni muutub rahutuks, uinumine võtab aega ja hommikul on tunne nagu poleks puhanudki. Päeva jooksul annab keha märku püsiva lihaspinge, pingetüüp peavalude, seedehäirete või selgitamatu südamekloppimise ja ärevustundega.

Samal ajal võib tekkida emotsionaalne väsimus, tunne, et sa ei jaksa enam midagi juurde võtta sul on madal taluvuslävi ning väikesedki ärritajad vallandavad tugeva reaktsiooni või vastupidi tühja tunde. Need ei ole iseloomu nõrkuse märgid vaid signaal, et närvisüsteem on olnud liiga kaua ülekoormuses ja vajab teadlikku taastumist.

Miks tavaline puhkus ei tööta

Kui närvisüsteem on krooniliselt ülierutunud ei pruugi puhkamisega diivanil või nädalavahetusel voodis saada seda efekti, mida sa ootad. Keha võib küll paigal olla kuid aju jätkab murede probleemide ja ohtude läbi mängimist, mis hoiab sümpaatilist närvisüsteemi endiselt aktiivsena.

Lisaks segavad und ja puhkust harjumused nagu liigne ekraaniaeg, hiline kofeiin pidevad teavitused ja sensoorne ülekoormus, mis ei lase ajul päriselt ekraani kinni panna. Kui tunned, et ärevus uni ja ületöötamine on juba pikalt ühes pundis võid lisalugemiseks võtta ka meie blogipostituse Ärevus halb uni ja ületöötamine kuidas floating aitab.

Mis on sensoorne puhkus

Sensoorne puhkus tähendab, et sa annad oma närvisüsteemile pausi kõigest sellest sisendist mida ta tavaliselt peab töötlema, näiteks helid, valgus, ekraanid, inimeste jutud, lõhnad ja infovoog. Erinevalt tavalisest puhkamisest ei seisne see ainult tegevuse lõpetamises vaid väliste stiimulite teadlikus vähendamises.

Sensoorse puhkuse kasud:

• Vähenenud stressihormoonide tase ja aeglasem pulss

• Kergem uinumine ja sügavam uni

• Väiksem ülekoormuse ja läbipõlemise tunne

Uuringud näitavad, et keskkonnad, kus on vähem sensoorseid ärritajaid aitavad kehal lihtsamini lülituda rahunemisrežiimi, langetada pulssi ja vererõhku ning vähendada stressihormoone. Sarnaseid mõtteid jagad sa ka postituses Kuidas floating vähendab stressi? Teadusuuringud ja praktilised nipid

Floating kui närvisüsteemi tugi

Floatingu seansi ajal on sensoorne sisend viidud miinimumi, vesi kannab su keha, valgus on pehme või kustutatud ning temperatuur on keha lähedane. See kombinatsioon aitab sümpaatilisel närvisüsteemil taanduda ja toetab parasümpaatilise rahu ja taastumisega seotud süsteemi aktiveerumist.

Uuringud näitavad, et juba üksik float seanss võib vähendada ärevuse taset, lihaspinget valu ja stressi ning parandada meeleolu ja enesetunnet eriti neil kellel on ärevus ja stressiga seotud häired. Mõnede klientide jaoks töötab eriti hästi kombinatsioon, kus floating ja vabastav hingamine toetavad üksteist, üks rahustab keha ja närvisüsteemi sensoorse puhkuse kaudu, teine aitab vabastada pinget läbi teadliku hingamise.

Kellele floating sobib

Floating sobib eriti neile, kes tunnevad end pidevalt väsinuna, aga ka samas ülepinge all, kellel on unehäired, krooniline ärevus, lihaspinged või tühja aku tunne. Sensoorne puhkus võib olla väärtuslik ka neile, kes töötavad infotihedas keskkonnas on kogenud pikaajalist stressi või tunnevad, et tavaline puhkus ei taasta enam endist moodi.

Oluline on, et kroonilise ärevuse ja tervisemurede korral räägiksid oma arstiga ning vaataksid floatingut kui osa laiemast taastumise ja enese eest hoolitsemise plaanist koos hingamise, unehoolduse ja stressijuhtimisega. Nii saab floating olla turvaline ja tõhus tugi sinu närvisüsteemi rahunemisel ja elujõu taastamisel.

broneeri aeg Hingamiskeskuses juba täna!

Uutele klientidele on meil Keha ja meele 3x proovipakett