Südame koherentsus – hingamise vägi (1. osa): Kui hingamine ja süda saavad sõpradeks

Südame koherentsus ja hingamise vägi

1. osa: Kui hingamine ja süda saavad sõpradeks

Kas oled märganud, kuidas ärevuse või stressi ajal muutub hingamine kiireks ja pinnapealseks? See pole juhuslik – meie hingamine ja südametegevus on sügavalt omavahel seotud.

Kuidas hingamine mõjutab südant?

Teadlane ja arst dr. David O’Hare on uurinud hingamise ja südame koostööd juba aastakümneid. Tema sõnul kiireneb südame löögisagedus sissehingamisel – nagu auto, mis mäest alla veereb. Väljahingamisel see aeglustub – nagu vajutaksid pidurit.

See rütmiline vaheldumine – südamelöökide kiirenemine ja aeglustumine – on loomulik ning tervisele kasulik.

Miks südame löögisageduse muutlikkus (HRV) on oluline?

Sageli peetakse ühtlast südame tööd ideaalseks. Tegelikult on vastupidi – terve süda on paindlik ja “ebaregulaarne”. Seda nimetatakse südame löögisageduse muutlikkuseks ehk HRV-ks (heart rate variability).

Kõrge HRV tähendab:

• paremat stressitaluvust

• tugevamat immuunsust

• paremat keskendumisvõimet

• suuremat elujõulisust ja pikemat eluiga

Madal HRV viitab:

• kroonilisele stressile

• vaimsele ja füüsilisele kurnatusele

Hea uudis: saad oma HRV-d ise parandada

Ja sa ei vaja selleks mingeid seadmeid ega äppe – piisab teadlikust hingamisest. Rahulik, rütmiline hingamine aitab tasakaalustada südametööd ja aktiveerida parasümpaatilist närvisüsteemi ehk “rahunemisrežiimi”.

Lihtne harjutus stressi leevendamiseks:

1. Hinga sisse 5 sekundi jooksul

2. Hinga välja 5 sekundi jooksul

3. Korda vähemalt 2 minutit

Proovi seda järgmisel korral, kui tunned end äreva, väsinuna või ülekoormatuna – mõju on kiire ja tajutav.

Väike meeldetuletus, suur mõju

Pane oma telefoni kaks igapäevast märguannet pealkirjaga "Hinga!" – hommikuks ja õhtuks. Iga hingetõmme loeb!